Soome luterliku kiriku kirikukogu istungil arutleti abieluteemalise piiskoppide kirja valguses kiriku abielukäsituse ning võimaluse üle hakata «laulatama» ka samasoolisi paare. Kõlas küsimus, kas kirikus võib jätkuvalt õpetada, et samasooliste armastus on patt. Espoo naispiiskop deklareeris, et sellisel õpetusel ei ole tema piiskopkonnas kohta. Helsingi piiskop aga on juba kiriku otsust ära ootamata andnud loa «laulatada» samasoolisi paare.
Soome evangeelse luterliku kiriku kõrgeima juhtorgani kirikukogu uue koosseisu esimesel istungil 13. ja 14. augustil kõneldi abielust, kokku käsitleti teemat 45 sõnavõtus.
Formaalselt oli tegemist kiriku abielukäsitust puudutava piiskoppide kirja teatavaksvõtmisega. Kirikukogu palus mais 2018 piiskoppide konverentsil selgitada, kuidas saaks lahendada erimeelsusi abielu küsimuses.
Eelmisel nädalal avaldatud vastuses märkisid piiskopid, et on küsimuses eri meelt ning kirjeldasid tulevasi võimalikke laulatamispraktikaid.
Helsingi piiskop Teemu Laajasalo märkis pärast piiskoppide kirja avaldamist, et osa Helsingi piiskopkonna vaimulikest laulatab samasoolisi paare ning nad ei pea kartma karistust.
Piiskoppide kiri võeti kirikukogus teadmiseks, sellega seoses ei võetud vastu otsuseid, küll aga peeti kõnesid. Mitmed kõnelejad olid piiskoppidega nõus, et kahe paralleelse abielukäsituse kehtimine kirikus võibki olla ainuke alternatiiv.
Kas samasooliste armastust tohib patuks pidada?
Esimese abieluteemalise kõne pidas kirikukogu liige Hanna Mithiku, kes esitas piiskoppidele kaks küsimust: kas kirikus lubatakse jätkuvalt õpetada, et minu [lesbiline] armastus on patt ning Jumala loomistööd eirav? Kas tuleks karistada vaimulikku, kes kohtleb mind võrdsena teiste kristlastega ning on valmis laulatama ja õnnistama ka minu abielu inimesega, keda ma armastan?
Piiskoppidest võtsid sõna Helsingi piiskop Teemu Laajasalo, Espoo piiskop Kaisamari Hintikka, Turu piiskop Kaarlo Kalliala, Porvoo piiskop Bo-Göran Åstrand ja peapiiskop Tapio Luoma.
Sõna ei võtnud Kuopio piiskop Jari Jolkkonen, Mikkeli piiskop Seppo Häkkinen, Oulu piiskop Jukka Keskitalo, Tampere piiskop Matti Repo ja Lapua piiskop Simo Peura.
Kirikukogu liige Sammeli Juntunen kritiseeris Helsingi piiskopi teadaannet, et sealses piiskopkonnas kirikukorra vastaselt homoseksuaalseid paare laulatavaid vaimulikke ei karistata: «Piiskop Teemu rullib kirikukogust üle, viisakalt, aga põhjalikult.»
Juntunen osutas ka võimalusele, et kõrgema halduskohtu peagi langetatav otsus võib sellise olukorra paratamatult tingida, kuid siiski on taoline laulatamine vastuolus Piibli ja kiriku õpetusega.
Traditsioonilist abielukäsitust esindav Soili Haverinen juhtis tähelepanu asjaolule, et laulatamine on üsna kehv vahend andmaks sõnumit kõigi inimeste võrdsusest: «Abielu ei ole iialgi peetud iga inimese elu osaks. Aastal 2018 oli 100-st soomlasest abielus 47, sealhulgas mittekiriklikult sõlmitud abielud. Ehk siis vähem kui pooled soomlased sõlmivad abielu. Kas see tähendab siis, et enam kui pooled inimesed peavad kahtlema oma inimväärikuses või oleks kirikul mõni muu kõiki inimesi puudutav vahend, et tunnistada iga inimese lõputust väärtusest jumalanäolisena ja Kristuse lunastatuna?»
Haverinen vastas ise, et see vahend on ristimine: «Püha ristimine kingib Kristuse, pattude andeksandmise ning taeva kodakondsuse kõigile, sõltumata soost, seksuaalsest orientatsioonist või muust inimlikust omadusest. Võibolla aitaks kirikusisest vastuolu lahendada see, et abielust ei tehta inimväärikuse mõõdupuud?»
Kirikukogu liige Niilo Räsänen märkis, et kirik on kaks tuhat aastat olnud täiesti ühel meelel selles, et abielu sõlmivad üks mees ja üks naine. See üksmeelsus johtub Räsäneni sõnul Piiblist, mis on selles küsimuses väga selgesõnaline: «Meie ülesanne on kuulata Kristust ja Tema apostleid. Meil ei tarvitse, ammugi me ei pea olema nendega eri meelt. Toimides vastupidiselt Kristuse ja Tema apostlite õpetusele ei püsi kirik enam Kristuse kirikuna, sellega me kaotame omavahelise sideme ja ühtsuse.»
Piiskop Laajasalo põhjendas oma seisukohta sooviga anda võimalus kõigile inimestele leida päästev Kristus luterlikust kodukogusest. Ta lisas: «See arutelu ei lõpe sellega, et kellegi argument võidab. See ei lõpe sellega, et keegi muudab seisukohta, kui siin esitatakse niivõrd head põhjendused. See ei lõpe sellega, et leitakse üksmeel.»
Tema hinnangul on abielust saanud küsimus, mille põhjal inimesed hindavad oma suhet kirikuga: «Me võime öelda, et see on väljendatud Jumala erilises ilmutuses ning me ei saa Jumala ilmutust muuta, punkt. Või võime öelda, et see on täiesti üheselt võrdse kohtlemise küsimus, mille tõttu igal inimesel on täpselt samad õigused, mitte peaaegu samad õigused, punkt. Võime öelda, et mistahes kompromiss selles küsimuses jumalatu või ebamoraalne.»
Laajasalo arvates kirik kas lõheneb või lõhene. «Kui igaüks ajab rangelt oma joont, valime kiriku lõhenemise tee.»
Kahe vastandliku abielukäsituse rahumeelne kooseksisteerimine?
Espoo piiskop Kaisamari Hintikka ja Turu peapiiskopkonna abipiiskop Kaarlo Kalliala vastasid oma kõnes Hanna Mithiku küsimustele.
Hintikka sõnul ei ole ühtsuse lõhkumine iial Jumala tahe. «Seksuaalvähemuste ja samasooliste paaride armastuse sildistamine patuks rikub Kristuse ihu ühtsust ning on Jumala loomistöö vastu. Espoo piiskopkonnas ei ole taolisele õpetusele kohta,» ütles piiskop Hintikka.
Kalliala arvates on lahenduseks kahe võrdse abielukäsituse rahumeelne kooseksisteerimine kirikus. Mithikule ütles ta: «Sinu armastus ei ole patt. See ei ole väär ega loomistööd hävitav.»
Porvoo piiskop Åstrand toetab kõikide paaride laulatamist, kuid peab vajalikuks leida vastastikune kompromiss: «Meil tuleb kohtuda keset teed. Teist teed ei ole.»
Peapiiskop Luoma sõnul on parim lahendus see, kui kirik peab jätkuvalt abielu mehe ja naise liiduks, aga vaimulikud saavad «laulatada» ka samasoolisi paare.
