Riigikogu aseesimees Siim Kallas, kes sai 2005. aastal Tallinna Piiskoplikult Toomkoguduselt muuhulgas abielu ja perekonna tugevdamise eest Maarja medali, leiab nüüd, et rahvahääletus loomulikule abielule senisest suurema õigusliku kaitse andmiseks toob kaasa suisa lahutuste keelamise ja homoseksuaalsete suhete kriminaliseerimise.

«Miks peaks riik abielu reguleerimisega tegelema? Alates 2005ndast aastast on enamik lapsi sündinud väljaspool formaalset abielu. 19. sajandi fanaatikute jaoks on need vallaslapsed,» kirjutab Siim Kallas Eesti Päevalehes. «Rahvahääletuse tagajärjel peaksid loogiliselt järgnema uued sammud. Abiellumine tehakse kohustuslikuks. Lahutused keelatakse. Homoseksuaalsed suhted tehakse kriminaalselt karistatavaks.»

«Rahvahääletus lõhestab Eesti ühiskonna ja poliitika pikaks ajaks. Ja sellest vastasseisust pole praeguste tundmärkide järgi küll mingit pääsu. Lahing tuleb äge,» hoiatab Kallas ja kutsub EKREt üles otsima kompromisslahendust.

2005. aasta novembris anti Tallinna Toompäevadel kuuendat korda üle Toomkoguduse kultuuripreemia Maarja medal, mille koguduse nõukogu otsustas annetada Euroopa Komisjoni asepresidendile Siim Kallasele, pidades silmas tema suurt panust Eesti majanduskeskkonna kujunemisel, Eesti kroonile üleminekul ja Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, aga samuti tema esinemisi ja kirjutisi eetiliste põhiväärtuste kaitseks, abielu ja perekonna tugevdamiseks, eesti rahva kristlike juurte tähtsustamiseks ja religiooniõpetuse viimiseks üldhariduskoolide õppeprogrammidesse.

Niisamuti 2005. aasta novembris kutsus tollane reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip konverentsil «Kristlikud väärtused Eesti poliitikas» üles seisma ühiselt ja jõuliselt pereväärtuste eest ning rõhutas, et just traditsiooniline ja äraproovitud peremudel on kandnud meie rahvast läbi sajandite tänasesse päeva.

Samuti küsis Ansip, kui kindlameelsed suudame olla oma traditsioonilistes pereväärtustes ja kas me peaksime, kui maailmas tekib uusi suundumusi, uusi kooselumudeleid, alati kohe kiirustama looma nendele samasugust õiguslikku kaitset kui on traditsioonilisel abielul ja traditsioonilisel perekonnal.

2014. aastal lõhestas Reformierakonna osalusel jõu ja kavalusega läbi surutud poolik kooseluseadus Eesti ühiskonna ning pani aluse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna edule.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 27 sätestab: «Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.»