Reformierakond tahab Euroopa Liidu raamotsusele viidates muuta karistusseadustiku paragrahvi 151, laiendades vaenuõhutamise definitsiooni ja nähes ette karmimad karistused. Vandeadvokaat Carri Ginter hoiatab, et karistusõiguslik sekkumine sõnavabadusse võib anda eelise ühele maailmavaatele. Ka peaprokurör Andres Parmas ei toeta vihakõne kriminaliseerimise laiendamist, sest tema sõnul on sõnavabadus ühiskonna jaoks väga oluline väärtus.
Vandeadvokaat Ginter leiab, et Euroopa Liidu raamotsuse ülevõtmisel tuleb leida võimalikult konservatiivne ja sõnavabadust toetav lahendus.
«Teiseks, millist ühiskonda me soovime? Mis on see fundamentaalne näidis nendest ohtudest, mida me tahame vältida, mis praegu on olemas?» küsis Ginter.
«Mida rohkem sekkutakse karistusõiguslikult sellesse, mida inimesed võivad või ei või öelda, seda suuremaks muutub risk, et üks maailmavaade saab karistusõigusega eelisõiguse teiste maailmavaadete üle,» märkis ta.
Ka peaprokurör Andres Parmas ei toeta vihakõne kriminaliseerimise laiendamist.
«Olen alati sellele vastu seisnud ja seisan ka praegu. Minu arvates on see halb mõte,» ütles Parmas, selgitades, et nn vihakõne on tegelikult praegugi kriminaliseeritud, kui sellega kaasnevad reaalsed ohud või tagajärjed.
«Kriminaliseerimise laiendamisega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik. Sõnavabadus on ühiskonna jaoks väga oluline väärtus ja selle kergekäeline piiramine on tegelikult iseendale jalga tulistamine.»
«Prokuratuuri juhina ei saa jätta ütlemata, et selline seadusemuudatus tähendab nii prokuratuurile kui ka politseile ja kohtule lisatöökoormust,» lisas Parmas.
