Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) president, EELK emeriitpeapiiskop Andres Põder osutab kirjas peaministrile, riigikogu esimehele ja erakondade esimeestele, et vägisi kipub jääma mulje, et tegevkaplanite koondamise taga on eelkõige ideoloogilised, maailmavaatelised põhjused, mis seavad ohtu usuvabaduse tagamise Eesti kaitseväes, vahendab ERR.
EKN on Andres Põderi sõnul valmis pöörduma NATO liikmesriikide poole, et paluda rahalist toetust kaplaniteenistuse jätkamiseks Eesti kaitseväes.
EELK peapiiskop Urmas Viilma aga võrdles oma Facebooki-lehel praeguse valitsuse suhtumist kirikutesse Soome valitsuse kurtide kõrvadega Eesti valitsuse palvete suhtes. Nimelt ei jäänud Eesti peaministril Kaja Kallasel muud üle kui pöörduda reisipiirangute lõpetamise küsimuses avaliku kirjaga Soome peaministri Sanna Marini poole. Viilma tõi esile, et Kallas kurtis oma kirjas, et kõik senised kontaktid on olnud kasutud ja teda pole võetud kuulda.
«Samasugune suhtumine ei ole võõras ka meie oma valitsusele ega ka valitsusjuhile,» nentis Viilma ja jätkas:
«Tegevkaplanite koondamise teemal on Vabariigi Valitsus olnud kirikute sõnumite suhtes sama ignorantne ja hoolimatu kui peaminister kirjeldab Soome poole käitumist. Kirikute soove ja sõnumit on täielikult ignoreeritud. Minimaalselt on meid asekantslerite tasemel ära kuulatud, kuid ühtegi tõsiseltvõetavat vastust ja sammu asjade muutmiseks pole poliitiliselt tasandilt astutud. Kirikud on nähtamatud! Tegelikult ei hoolita usust ja usuvabadusest, mis on taandatud erivajaduseks, mida püütakse teenuste kaudu rahuldada. Eesti, olles ÜRO julgeolekunõukogu ajutine liige, peaks usuvabaduse küsimust eriti teraselt jälgima.»
«Olen mõelnud mõne meie välispartneri poole pöördumise peale ja paluda teema tõstatamist rahvusvahelisel tasemel. Üks esimesi Euroopa kirikujuhtidest, kes ise juba minu poole kirjalikult pöördus ja küsis, mis Eesti kaitseväe tegevkaplanitega on toimumas, oli Anglikaani Kiriku Euroopa piiskopkonna piiskop David Hamid. Eesti Kirikute Nõukogu on teemat puudutanud juba kohtumisel USA saatkonna diplomaatidega. Ootan huviga, millisena kirjeldab USA saatkond tekkinud olukorda oma iga-aastases usuvabaduse raportis,» kirjutas Viilma.
