Paavst Franciscus avaldas 16. juulil apostelliku kirja «Traditionis custodes» ja samuti kaaskirja sellele, piirates oluliselt traditsioonilise ladinakeelse missa pühitsemist. Franciscuse sõnul nägi ta vajadust sekkuda olukorda Kiriku ühtsuse säilitamise nimel.
Paavsti dokument, millega on tühistatud tema eelkäija Benedictus XVI korraldused aastast 2007, on šokeerinud ja tekitanud sügavat nördimust traditsionalistide ringkondades, kes näevad selles jõhkrat rünnakut traditsioonilisele katoliiklusele.
Kui Benedictus XVI kasutas uuest ja vanast missast rääkides termineid missa korraline ja erakorraline vorm, siis Franciscus kuulutas II Vatikani kirikukogu järgse uue missakorra, mis on kasutusel olnud umbes 50 aastat, rooma riituse unikaalseks vormiks.
Aastal 2007 lubas Benedictus XVI preestritel pühitseda nn vana missat ilma eriloata. Seevastu paavst Franciscus rõhutab, et liturgilise elu korraldamine oma piiskopkonnas on piiskopi meelevallas, kes peab järgima paavsti juhiseid.
Piiskopid peavad tagama, et vana missat pooldavad rühmad ei vastustaks II Vatikani kirikukogu reforme. Tavalistes kogudustes ei või traditsioonilist missat pühitseda.
Preestrid, kes pühitsetakse ametisse pärast paavsti apostelliku kirja avaldamist ja kes soovivad missat pühitseda viimase kirikukogu eelse missaraamatu (Missale Romanum 1962) järgi, peavad saama selleks oma piiskopilt loa.
Ladinakeelsel missal peavad piiblilugemised olema rahvakeeles.
Kõik varasemad õigusnormid, eeskirjad, load ja tavad, mis on apostelliku kirjaga «Traditionis custodes» vastuolus, tunnistatakse kehtetuks.
Mõnedes katoliiklikes meediaväljaannetes on uusi eeskirju kommenteerides märgitud, et paavst Franciscus on jõuliselt ümber pööranud oma eelkäija Benedictus XVI otsused, kes soovis anda traditsioonilisele ladina missale n-ö uut hingamist.
Samuti on tugevdatud piiskoppide kontrolli vana missa pühitsemise üle ning neis piiskopkondades, kus piiskop suhtub vanasse missasse vaenulikult, võib see üldse lakata.
