Ukraina kanooniline õigeusukirik, mis on osa Moskva patriarhaadist, tõi Kiievi-Vene ristimise 1033. aastapäeva puhul 27. juulil Kiievis tänavale sajad tuhanded inimesed. Kui 2019. aastal osales suurel ristikäigul 300 000 inimest, siis tänavu veelgi rohkem – üle 350 000. Möödunud aastal jäi ristikäik koroonapiirangute tõttu ära.
«See on triumf. Kreeka keelest tõlgituna tähendab see sõna tähistamist,» märkis Ukraina kiriku esindaja isa Nikolai, pidades silmas ristikäiku.
Kriitikud aga nimetavad seekordset ristikäiku jõudemonstratsiooniks Konstantinoopoli patriarhi visiidi eel.
«Asjaolu, et on väga kõrge koroonaviiruse ja eriti selle Delta tüve leviku oht, ei näi korraldajaid morjendavat,» kirjutas Konstantinoopoli-meelne väljaanne The Orthodox Times sapiselt.
«Samal ajal püsib Moskva patriarh Kirill ise juba mitmeid kuid karantiinis ja ei osale avalikel üritustel vaatamata sellele, et ta on vene vaktsiiniga vaktsineeritud.»
Teatavasti andis Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos aastal 2019 välja tomose, millega tunnustas seni skismaatiliseks peetud usurühmitusi Ukraina autokefaalse kirikuna. Moskva patriarhaat katkestas seepeale kirikliku osaduse Konstantinoopoliga.
Valdav osa maailma õigeusukirikutest peab kanooniliseks Moskva patriarhaadi alla kuuluvat Ukraina õigeusukirikut ning ei ole Konstantinoopoli poolt loodud struktuuri tunnustanud.
