Hiljutise rahvaloenduse andmeil on levinuim kristlik konfessioon Eestis õigeusk. Nimelt määratles end õigeusklikuna 16 protsenti vastanutest ja vaid kaheksa protsenti luterlasena, vahendab Statistikaamet.
Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54%, siis nüüd 58%.
Rääkides usuliikidest, on ristiusk ehk kristlus Eestis kõige levinum. Neist, kes peab omaks mõnda usku, on praegu 93% kristlased, 2011. aastal oli kristlasi 97%.
Peale õigeusku ja luterlust omaks pidavate inimeste moodustavad teiste religioonide esindajad rahvastikust marginaalse osa ning nende osakaalud on jäänud üldiselt samaks või veidi kasvanud. Näiteks on 0,4 protsendipunkti võrra kasvanud katoliiklaste (2011. aastal 0,4%, 2021. aastal 0,8%) ja moslemite (2011. aastal 0,1%, 2021. aastal 0,5%) osakaal.
Pool ehk 50% vene rahvusest inimestest peavad omaks õigeusku, ukrainlaste seas on sama näitaja 48% ja valgevenelaste seas 58%. Eestlaste peamiseks usuks on aga luterlus – 11% eestlastest peab omaks just seda usku, õigeusu omaks pidajaid on 3%.
Vanemaealiste ja naiste seas on rohkem usku tunnistavaid inimesi. Usu omaks pidamine varieerub muuhulgas soo, vanuse, haridustaseme ja rahvuse lõikes. Sooti on usu omaks pidamist naiste seas rohkem kui meeste seas. Naistest tunnistab kindlat usku 32% ja 55% on mitteuskujad, meestest on 25% usku omaks pidavad ning 63% mitteuskujad.
Kui 65-aastastest ja vanematest inimestest peab mõnd usku omaks 43%, siis vanusegrupis 15–29 on niisuguseid vaid 14%.
Usu kohta koguti infot rahva ja eluruumide küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni veebi teel ning valimiaadressidel ka telefoni teel. Usu kohta esitati küsimus kõigile vähemalt 15-aastastele inimestele. Küsimustele, mis käisid vastaja veendumuste kohta (sh usk), oli vastamine vabatahtlik. Uuringus osales ligi pool kogu elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Usu kohta esitatud küsimuste vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 15. eluaastast.
