«Eesti mõtteloo» sarjas on ilmunud kaks raamatut pedagoogilt, teoloogilt ja vaimulikult Rudolf Gottfried Kallaselt (1851–1913). Koostaja Andres Andreseni sõnul moodustavad mõlemad teosed ühe sisulise terviku.
«Tunnistus Õnnistegijast» sisaldab Kallase jutlusi ja tema perekonnateoloogilisi kirjutisi teosest «Saaroni Valge Lill Pulmapäevaks. Perekonna-raamat» (1894), kuid samuti kirjutisi matemaatika valdkonnast.
Teoloogiline teos «Armulaud» keskendub nimetatud sakramendi tähenduse tutvustamisele ning põhineb Kallase teoloogia-alasel peateosel «Meie Issanda Jeesuse Kristuse armulaud. Seitse raamatut pühast altarisakramendist ning Lepitaja ohvrisurmast» (1891).
«Oma usuteaduslikelt lähtekohtadelt esindas Rudolf Kallas klassikalist luterlikku vaadet, mis ei kahtle Piiblis kirjutatu kehtivuses,» märgib Andres Andresen.
Rudolf Kallas sündis 22. mail (ukj.) 1851 Kaarma kihelkonnas köster-koolmeistri peres. Mõlemad tema vanemad pärinesid Karja kihelkonnast. Isa Mihkel Kallas oli pärit Leisi kandi taluperest, ema Wilhelmine (Miina) oli Karja kiriku köster-koolmeistri Redik Allase tütar.
Haridustee viis Rudolf Kallase Kaarmalt Kuressaare gümnaasiumi, kus ta sai tuttavaks seal õpetajaks asunud Jakob Hurdaga. 1871–1875 oli Kallas Tartus algkooliõpetaja, 1876–1878 jätkas haridusteed Tallinna kubermangugümnaasiumis ja õppis seejärel 1878–1883 Tartu ülikooli usuteaduskonnas.
Rudolf Kallas ordineeriti vaimulikuks 1884. Samal aastal pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu, millest sai Eesti rahvustrikoloor. 1884–1887 oli ta Valga Peetri koguduse õpeaja, hiljem teenis Rõuges (1887–1901) ja Jakob Hurda ametijärglasena Peterburi Jaani koguduses (1901–1913). Seal oli tema juures prooviaastal hilisem Eesti konservatiivse luterluse suurkuju Harald Põld.
1889 ilmus Kallase jutlustekogu «Igavene Evangelium ehk Rõõmusõnum Jeesusest», mis on üldse esimene eestlasest pastori teos selles valdkonnas.
Rudolf Kallase ametivend ja kaasaegne Villem Reiman (1861–1917) on tema vaimulikku pärandit hinnanud järgmiselt: «Vaimulik kirjandus tõusis iseäranis R. Kallas’e sisurikaste ja vaimuvägevate raamatute läbi hoopis kõrgemale järjele. Mitte enam tõlked, mis kange keele ja harimata koore pärast rahvale võõraks jäid, ei toitnud rahva hinge, vaid kirjatööd, mis rahva oma kristlikust vaimust on välja kasvanud ja rahvaliku kõnekuue selga pannud, hakkasid rahva hingest tugevasti kinni.»
Teoseid:
Mõistlik rehkendaja: Kõigile rehkendamise sõpradele, iseäranis koolmeistritele ning koolidele tuluks ning toeks, 1874
Ülesannete kogu, 1875
Mõistliku rehkendaja tarwilisemad õpetused: Kuidas? Miks? ja Millal?, 1878
Otto Wilhelm Masing (Tähtsad mehed. Toim. M. J. Eisen), 1883
Die Methodik des elementaren Rechenunterrichts, prinzipiell-systematisch abgeleitet, 1889
Igawene Ewangelium ehk Rõõmusõnum Jeesusest: Uus jutlus-raamat, 1889
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Armulaud: Seitse raamatut pühast altarisakramendist ning lepitaja ohvrisurmast, 1891
Saaroni Valge Lill Pulmapäevaks: Perekonna-raamat, 1894
System der Gedächtnislehre: Ein Beitrag zur Pädagogik, 1897
Õlipuulehed ehk 31 rahusõna Jeesuse suust wäsinutele: Kuupäewade palweraamat ja pühalikud mõtlemised perekonnale ja üksikule, 1897
Kunas on meie Issand Jeesus Kristus sündinud?, 1898
Millal on meie Issand Jeesus ristilöödud?, 1899
Suur-Reede ehk Paastukannel, 1901
