Rahvaloenduse andmetel on Eestis elavate katoliiklaste arv kümne aastaga kahekordistunud.
2011. aasta rahvaloenduse järgi pidas 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest end katoliiklaseks 4501 ja Ukraina kreekakatoliku kirikusse kuuluvaks 124 küsitletut.
2021. aasta rahvaloenduse kohaselt määratles end katoliiklasena 8690 inimest, kes olid vähemalt 15-aastased.
«2021. aasta rahvaloendusel tuletatud katoliiklust tunnistavate inimeste arv 8690 on üllatavalt kõrge, olles teinud 93% hüppe võrreldes 2011. aastaga (isegi kui jääda reserveerituks ja tunnistada, et tulemus on niikuinii arvutatud kõvasti ülespoole ega vasta kirikuliikmete tegelikult arvule),» kirjutab Ingmar Kurg ajakirjas Kolleegium.
«Säärast kasvu ei ole võimalik tuvastada kirikuraamatu sissekannete järgi ega kirikuliste ülelugemisega. Selles arvus sisaldub formaalselt kirikusse kuuluvate või pelgalt poolehoidu väljendavate inimestest protsent, kellel pole ühendust kiriku jumalateenistusega ega sakramentidega ning keda preesterkond ei ulatu kõnetama,» leiab Ingmar Kurg ning küsib:
«Mida selle teadmisega peale hakata? Ühelt poolt saaks olla rõõmus ja rahul, et Eesti ühiskonnas leidub rohkearvulist katoliiklust, mis on küll varjatud, kuid ilmselt suhtub katoliku kiriku tegemistesse toetavalt ja võib-olla osaleb annetuste kampaaniates. Tore, kui oleks võimalik nende inimestega taas kontakti saada. Neid võib üritada tagasi võita kiriku tegusasse osadusse.»
«Praegusel ajal on oluline tähele panna, et inimeste individuaalne seotus on kirikuelu oluline hoob, mille abil Jumala rahvas jätkab palverännakut suure eesmärgi poole.»
