Täna täitub 680 aastat Jüriöö ülestõusu algusest. Teadus.postimees.ee kirjutab sel puhul: «Paganatest eestlased alustasid verist vastuhakku». Ja jätkab: «1343 – eestlased otsustasid, et neile aitab võõrvallutajatest ja ristiusu peale surumisest. Kallaletungi märgiks pandi Harjumaa ühel mäekünkal maja põlema ehk alguse sai Jüriöö ülestõus.»
Kas tõesti oli tegemist paganate ülestõusuga ristiusu vastu? Selgitab kirikuloolane Veiko Vihuri:
«Päris kindlasti ei olnud tegemist paganate ülestõusuga kristlaste vastu. Eestlased olid juba viis põlve olnud roomakatoliku kiriku liikmed. Ülestõus puhkes Taani kuninga võimualal ja laienes Läänemaale ja Saaremaale. Ülestõusu organiseerijad kutsusid appi rootslased. On mõeldamatu, et kristlik Rootsi kuningas, üks katoliikliku Euroopa monarhidest, oleks nõustunud toetama paganlikku ülestõusu ja saatma Turu ja Viiburi foogtid «suure väega» Tallinna alla.
Paidesse, kus toimusid läbirääkimised ordumeistriga, tuli koos ülestõusnute nelja kuninga ehk juhtivate tegelastega Tallinna piiskop Olav, Taani võimu esindaja. Jällegi – on mõeldamatu, et piiskop oleks liikunud pappide verd himustavate paganate seltsis.
On tõsi, et ülestõusu käigus sai surma vaimulikke või munkasid (Padisel) ning lõhuti kirikuid (nt Valjala kirik Saaremaal). Samas tuleb säilinud nappidesse allikatesse suhtuda kriitiliselt. Valitseva kihi huvides oli kujutada eestlasi truudusetute usutaganejatena, et neid n-ö dehumaniseerida ja õigustada jõhkraid repressioone. Kindlasti ei tohiks sellesse kaugesse aega üle kanda moodsat ilmalikku ja antiklerikaalset sentimenti, mida on aidanud edendada vasakpoolne mõttelaad.»
