Esmaspäeval, 4. septembril kogunes õhtul kella kuueks kenakene kuulajaskond Tallinna Jaani kirikusse, kus Looja lahkel loal leidis aset hooaja esimene vestlusüritus «Loodud sõna õhtu».
Koguduse vaimulik Arne Hiob juhatas Jumalast õnnistatud jutuajamise sisse väikese tekstikatke ettelugemisega ja lühikese mõtisklusega inimeste üksteise toetamisest ja ligimesearmastuse teostamise võimalustest. Rõhutas üksteisega rahulikult läbisaamise tähtsust.
Siis istusid pisikese, valge linikuga kaetud lauakese taha kaks endist pankurit, et puhuda pühitsetud poolteist tunnikest uuenduslikult valgustatud pühakoja võlvide all, üle madala küünlaleegi juttu praktilistest asjadest. Hea ettevalmistusega Janek Mäggi juhtis vestlust mitmekülgse ja laiahaardelise Indrek Neiveltiga, kelle sõnavõtud ja kirjutised ühiskonnas kõiki kõnekalt puudutavad. Sümpaatne arvamusliidrist ettevõtja rääkis oma õpingutest, esimestest töödest, jõudmisest pangandusse, kus tegutses entusiastlikult neliteist aastat. Ülistas üheksakümnendate ärksate tegijate idealismi, mida praegusel ajal enam eriti näha ei olevat. Elus palju saavutanud ettevõtlik härra toonitas muuhulgas, et õnne peab olema, seda faktorit alahinnata ei tohi. «Äris on õnnel suur roll,» teadis tegus, mõnusa maneeriga arutleja.
Kaks toimekat tegijat üle pisikese, küünlasäralise lauakese rääkisid elu õiglusest ja ebaõiglusest, rahast, majandusest, religioossest kümnest käsust ja meie maise keskkonna liialdatud bürokraatiamasinast, mis on juba lubamatult karmid tuurid peale tõmmanud. Puudutati väärtuste teemat, seaduste üleküllust ja tunnistati vajadust elu põhiväärtustest kinni pidada. Vestlusringist jäid ka kõlama väärt mõtted inimloomuse eripäradest, tarbimisest, loodusest, kusjuures tarbimise osas pidas härra Neivelt väga oluliseks talupojatarkust.
Nii kulges algava sügishooaja esimese «Loodud sõna õhtu» pikk ja kõnekas jutuajamine, kus külalisena esinenud edukas ettevõtja ja üllas ühiskonnategelane meid kõiki oma vahetu elurõõmsa esinemisstiiliga kaasa mõtlema haaras. Oli huvitav osa saada tema seisukohtadest, hinnangutest ja nägemustest, et mis vajaks muutmist ja millisel suunal liikumisel ta sihtpunkti kohale jõuda ei tahaks, vaid pigem väljuks rongist.
Siis kuulutas vaimulik Arne Hiob ürituse lõppenuks ja saatis meid Meie Isa palvega ja õnnistussõnadega Jumala rahus kiriku uste taga ootavatele ilmamaa radadele.
Ja siinkohal polegi vist minul kui ürituse kajastajal muud lisada, kui et annaks vaid Kõigeväeline meile kõigile väärt mõtteid, ideid ja ideaale, mida üksteisele sõbralikul häälel edasi anda. Ikka selleks, et see meile armust kingitud ajalik maailm meie kõigi kõrgeimaks hüvanguks viljakamalt õitsele puhkeks.
Andre Tamm
