Roomakatoliku kiriku Eesti Apostellik Administratuur, mis loodi sada aastat tagasi, ülendati paavst Franciscuse otsusega Tallinna piiskopkonna staatusesse. Senine apostellik administraator monsenjöör Philippe Jourdan hakkab edaspidi kandma Tallinna piiskopi tiitlit.
«Mul on väga hea meel teile teada anda, et paavst Franciscus otsustas ülendada Eesti Apostelliku Administratuuri Tallinna piiskopkonnaks ja mind nimetada uue, Tallinna piiskopkonna piiskopiks,» teatas piiskop Philippe Jourdan.
«See muutus tähendab pöördepunkti katoliku kiriku ajaloos Eestis. Eesti Apostellik Administratuur oli põhimõtteliselt üleminekustruktuur, mida Püha Tool lõi keeruliste asjaolude tõttu 100 aastat tagasi. Eesti riik tol ajal ainult kuue aastane. Pärast esimese maailmasõja lõppu oli katoliku kogukond Eestis äärmiselt väike. Sellises olukorras kirikuelu taastamine kui iseseisva kirikliku struktuur loomine oli kahtlemata suur usu ja usalduse märk paavst Pius XI poolt, aga on loomulik, et antud tingimustel selleks valiti ajutine staatus – apostellik administratuur – institutsioon, mida kasutatakse piirkonnas, kus kirik alles alustab oma tööd. Vastupidiselt apostellikule administratuurile, piiskopkond on stabiilne ja püsiv struktuur, võrdne kõikide teiste piiskopkondadega üle maailma.
Piiskopkonnaks muutumine annab tunnistust meie kirikliku olukorra stabiliseerumisest ja ühtlasi on see Püha Tooli tunnustus Eesti katoliku kogukonna pastoraalsest ja organisatsioonilisest küpsusest. See tähendab, et kohalik kirik on välja töötanud inim-, materiaalsed ja vaimsed ressursid, mis on vajalikud piiskopkonna kohustuste täielikuks võtmiseks. Lisaks võimaldab piiskopkonna loomine struktureerida kohaliku kogukonna elukohajärgse piiskopi ümber, kellest saab kohaliku kiriku vaimne isa ja karjane. Erinevalt apostellikust administratuurist, kus piiskop võib olla ajutiselt karjane või tulla isegi teisest piiskopkonnast, võimaldab piiskopkonna loomine pastoraalset järjepidevust, suuremat lähedust katoliiklastega ja pikaajalist visiooni vaimulikuks ning pastoraalseks arenguks kogukonnas.
See muutus on ühtlasi tunnustus Eesti katoliikliku kogukonna kasvule ja tähtsusele Maarjamaal. See võib äratada rohkem tähelepanu, toetust ja koostööd teiste piiskopkondadega, aga ka universaalse kiriku erinevate struktuuridega. Samuti annab see katoliiklastele uhkuse, et nad kuuluvad täielikult tunnustatud Eesti oma katoliku kirikusse. See peaks tugevdama meie vaimset ja misjonitööd. Lõpuks võib see ümberkujundamine hõlbustada uute pastoraalsete, sotsiaalsete, hariduslike- ja heategevusprojektide väljatöötamist. Piiskopkonnaks saades omandab kirik autonoomia, mis võimaldab paremini vastata Eesti elanikkonna spetsiifilistele vajadustele, jäädes samas osadusse universaalse kirikuga.
Lõpetuseks, Eesti Apostelliku Administratuuri muutmine Tallinna piiskopkonnaks ei ole ainult ajalooline sündmus Eesti katoliikluse ajaloos, vaid eelkõige meie kõikide jaoks armu- ja lootusehetk. See muutmine piiskopkonnaks tähistab mitte ainult meie stabiilsuse ja arengu tunnustamist, vaid ka avanemist uutele vaimse- ja misjonikasvu perspektiividele. See on ülioluline samm usu kinnitamisel ja katoliiklaste teenimisel Maarjamaal. See on kahtlemata paavst Franciscuse üleskutse vastutusele selleks, et me tunneksime iga päev rohkem, et Kirik on meie oma, meie Ema ning meie pere, keda me armastame ning kellest me hoolime.
Täname Jumalat selle suure anni eest, mis meile on osaks saanud. Iga suur Jumala and on ka ülesanne meile ning iga ülesanne toob omakorda kaasa suure armu Jumala auks, ja meie, inimeste heaks Maarjamaal! Armsad vennad ja õed, usaldagem meie uut piiskopkonda Jumala sulase peapiiskop Eduard Profittlichi eestkostele, kes on nii palju selle eest töötanud, kuigi ta ei jõudnud piiskopkonna asutamist oma silmadega näha.»
