Riigikogusse on jõudnud kirikute ja koguduste seaduse muudatused, millega muu hulgas välistatakse juhindumine välisriigis asuvast isikust, institutsioonist või ühendusest, kes kujutab ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis.
Avalik kord tähendab ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine. See hõlmab näiteks samasooliste abielu ja nn abordiõiguse tunnustamist, mille osas on kristlikel kirikutel olnud eitav suhtumine.
Kirikute ja koguduste seaduse muutmine võeti ette eeskätt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku survestamiseks, ent see tabab kõiki Eestis tegutsevaid usulisi ühendusi.
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise järel on valitsusel võimalik soovi korral kohustada Eestis tegutsevat roomakatoliku kirikut ja õigeusu kirikut mitte järgima nende välismaal asuvate kõrgemate juhtide (Rooma paavst, Konstantinoopoli või Moskva patriarh) usulisi juhiseid, kui need peaksid sattuma vastuollu Eesti seadustega.
Eesti luterliku kiriku puhul võiks kõne alla tulla Luterlik Maailmaliit või mõni teine kirikutevaheline ühendus, kuigi nende organisatsioonide otsustel ei ole vahetult kohustavat jõudu.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja riigikogu poolthäälte enamus.
