Maailma peamiste religioonide järgijatest käivad enim koolis juudid, keskmiselt 13,4 aastat, vähim aga hindud ja moslemid, keskmiselt 5,6 aastat. Keskmine maakera elanik käib koolis 7,7 aastat. Kooliaastate arvult on teisel kohal kristlased 9,3 aastaga. Budistid käivad koolis 7,9 aastat, ateistid ja agnostikud 8,8 aastat.
Erinevused kooliskäimises tulenevad peamiselt sellest, kus mingi usuline rühm põhiliselt asub. Näiteks enamik maailma juute elab Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis, mis on majanduslikud arenenud ja kõrge haridustasemega riigid. 98 protsenti hinduistidest elab aga arenguriikides nagu India, Nepaal ja Bangladesh.
Teisalt võib samas riigis elavatel erinevate usundite esindajatel olla erinev haridustase. Näiteks Saharast lõuna pool on kristlaste haridustase kõrgem kui muslimitel. Mõnede sotsiaalteadlaste arvates tuleneb see ajalooliselt kristlik misjonäride rajatud koolisüsteemist.
Kõrge haridustasemega usundite puhul ei ole hariduse sooline jagunemine praktiliselt täheldatav. Juudi mehed ja naised on sama haritud, pea samamoodi on kristlastega.
Enim erineb meeste ja naiste kooliaastate arv hinduistidel, kus naised käivad keskmiselt 2,7 aastat vähem koolis kui mehed.
Mosleminaised käivad 1,5 aastat meestest vähem koolis. Hindud ja moslemid on samas teinud koolitamise alal suuri edusamme, 25–34-aastased hindud ja moslemid on tunduvalt parema haridusega kui 55–74-aastased.
Religioonide haridusuuringu korraldas Pew’ uurimiskeskus. Uuringus vaadeldi 151 riiki.
Loe lähemalt siit.
