Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluvas Usuteaduse Instituudis, mida aitavad ülal pidada koguduste liikmed oma liikmeannetustest, on tänavu kaitstud kaks tööd LGBT-teemal, mille lähtekohaks on homoseksuaalide kogemused ja niinimetatud kväärteooria. Ühes töös nõutakse homoseksuaalide «armastussuhte» tunnustamist.
EELK Risti koguduse liige Silja Kessler on kaitsnud religiooniuuringute valdkonda kuuluva rakenduskõrghariduse lõputöö (juhendaja: Roland Karo) teemal «Eesti LGBT+ kristlaste mured ja nendega toimetulek 10 intervjuu põhjal».
Kessler esitab oma töös kolm ettepanekut: kirik peaks esiteks seksuaalvähemuste esindajaid aktsepteerima ja taunima nende tõrjumist, teiseks koolitama oma vaimulikke vähemuste teemal ning kolmandaks liikuma samasooliste paaride õnnistamise või laulatamise lubamise suunas.
«Esiteks võiks kirik avalikult ja ühemõtteliselt väljendada, et LGBT+ inimesed on koos oma kaaslastega kirikus teretulnud ning et nende halvustamine ja tõrjumine ei ole kooskõlas ei kristliku usu ega kiriku enda arutelukultuuriga,» kirjutab Kessler.
«Teiseks tuleks pakkuda vaimulikele ettevalmistust seksuaalsuse ja sooidentiteedi teemal.»
«Kolmandaks võiks kirikus arutada samast soost paaride õnnistamist või laulatamist, nende laste ristimist, nende osalemist koguduseelus ning avalikult LGBT+ identiteediga inimeste ordineerimist. Inimese identiteeti ei saa kirikus tunnustada, jättes samal ajal tema armastussuhte tunnustamata või välistades ta vaimulikust ametist. Inimest saab vastu võtta ainult tervikuna, koos kõigega, mis tema ellu kuulub.»
Evelin Kala kristliku kultuuriloo magistrieksami kirjalikus osatöös «Häbi ja seksuaalsus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku avalikes seisukohtades: hermeneutiline analüüs läbi queer-teooria» (juhendaja: Igor Ahmedov) ei vaadelda üksikisikute kogemusi, vaid EELK avalikke dokumente ja seisukohavõtte.
Töö teoreetiliseks lähtekohaks ei ole Piibel, vaid «queer-teooria kui normikriitika, mis võimaldab uurida, kuidas kujunevad arusaamad «loomulikust», «normaalsest», «õigest» ja moraalselt aktsepteeritavast seksuaalsusest.»
«Seksuaalsus on muutunud EELK diskursuses võimu ja kontrolli objektiks. Seksuaalsust hinnatakse, liigitatakse ja reguleeritakse kirikliku autoriteedi kaudu. Kui homoseksuaalsus nimetatakse patuks, seostatakse see ühtlasi normist kõrvalekalde ja moraalse probleemiga,» leiab Kala.
Veel küsitakse töös, kas arutelu samasooliste paaride õnnistamise või laulatamise teemal on võimalik ka EELK-s. «Vaadates viimast EELK teoloogilist arutelu kava, kus on eraldi punktina soolisus ja seksuaalsus, on näha luterliku kiriku soovi neil teemadel avatult arutleda. Kiriklikus arutelus on oluline, kuidas neil teemadel arutletakse, et säiliks arvamuste erinevus ja kiriku õpetuslik tasakaal,» kirjutab töö autor.
EELK UI-s kaitstud töödega saab tutvuda siin.
