Taasiseseisvumispäeval Eesti luterliku kiriku kogudustele ja kirikuvalitsusele saadetud ühisavalduses kinnitavad vaimulikud Ants Tooming, Urmas Paju, Vallo Ehasalu, Enno Tanilas, Aivo Prükk ja Andres Tšumakov, et nad jäävad oma koguduste jumalateenistustel Eesti luterliku kiriku ajaloolise jumalateenistuse korra juurde.
Ühisavalduses öeldakse:
«Luterlik reformatsioon puhastas kristliku usu ja liturgilise praktika keskaegsetest liialdusest ja kõrvalekalletest. Martin Lutheri «Formula missae» (1523) ja «Deutsche Messe» (1526) panid aluse evangeelsele-luterlikule jumalateenistuskorrale. Lutheri lähedane sõber ja kaastööline Johannes Bugenhagen arendas nende põhjal välja kirikukorrad, mis kujunesid ka Liivi- ja Eestimaa liturgilise elu aluseks. Järgnevate sajandite jooksul rikastas seda traditsiooni luterlik ortodoksia. 19. sajandil koondati ja korrastati see pärand Preisi agenda kujule, millest omakorda kasvas välja meie EELK agenda. Seejuures ei võetud EELK agendasse üle neid muudatusi, mis olid tingitud reformeeritud mõjudest, vaid säilitati klassikaline luterlik armulaualiturgia.
EELK agenda on klassikalise saksa ja eesti luterliku liturgilise traditsiooni äärmiselt väärikas väljendus, mis kannab endas luterlikku usumõistmist, meie kiriku ja esiisade traditsioone. EELK agenda ei ole võõras, aegunud ega stagneerunud liturgiline kord, vaid elav ja järjepidev konfessionaalse luterliku liturgia küps vili.
Suure lugupidamise juures peame tõdema, et EELK piiskoplik nõukogu ei saa muuta luterlikku õpetust, tühistada meie usku ja meile omaseid sajandite jooksul väljakujunenud traditsioone.
Seega teatame, et jääme kindlalt oma koguduste jumalateenistustel Eesti luterliku kiriku ajaloolise jumalateenistuse korra juurde.
Me jääme kindlalt jumalateenistuse korra juurde, mis on kirikut ajast aega ühendanud, mida on kogudustes põlvest põlve edasi kantud, mille meie eelkäijad on meile pärandanud.
Me jääme kindlalt jumalateenistuse korra juurde, mis on sidunud luterlastest usklikke Eestis valitsenud okupatsiooniaegadel, mis on olnud omane ja armas Eestist lahkuma sunnitud kaasmaalastele kõikidel võõrsil oldud aastakümnetel, mille järgi on jumalateenistusi ja talitusi peetud ka küüditatute ja vangistatute keskel.
Me jääme kindlalt EELK kogudusi ühendava jumalateenistuse korra juurde, mille vormistas lauluraamatu (KLPR) komisjon 1990. aastal, mis võeti koos sellesse kuuluvate lisadega ühehäälselt vastu EELK XII korralise Kirikukogu koosolekul juulis 1990 ja mis kehtestati ühtse korrana Eesti Evangeelses Luterlikus kirikus Kiriku Laulu- ja Palveraamatu pühitsemise ja kasutusele võtuga.
Selleks aidaku meid Jumal!»
