Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter leiab, et ÜRO rändeleppe puhul jäävad inimestele arusaamatuks sätted, mis puudutavad teadusuuringuid ja meediat ning mida me mõistame vihakõne all.
Ginter tõi näiteks, et Iirimaal ja Austrias on olnud koosseisud kriminaalkuriteona, kus on pandud kaalukausile sõnavabadus ja selle käigus tekkida võiv religiooni solvamine, vahendab ERRi portaal.
"Austriast on reaalne kaasus, kus üks naaber kuulab oma religioosset heli teatud kõvadusega ja teine naaber otsustab, et tema hakkab samal ajal oma aias joodeldama. Austrias lahenes see kaasus sedasi, et joodeldajat trahviti naabri ususolvamise eest. Mina tahan teada, et kust me saame kindluse, et Eesti ei liigu samas suunas," ütles Ginter.
Välisministeeriumi kodulehel avaldatud ÜRO rändeleppe (inglise k compact, mis on eesti keelde tõlgitud kui "raamistik") punktis 33 on öeldud: "Pühendume sellele, et kõrvaldada igas vormis diskrimineerimine, mõista hukka igasuguse rassismi, rassilise diskrimineerimise, vägivalla, ksenofoobia ja seonduva kõikide migrantide vastase sallimatuse ning võidelda nendega kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega."
Leppega ühinejad võtavad endale muuhulgas järgmise kohustuse: "kehtestame, rakendame või hoiame jõus õigusakte, millega karistatakse vihakuritegude ja raskendatud asjaoludel toime pandud vihakuritegude eest, mis on suunatud migrantide vastu…"
Mõned rändeleppe kriitikud on hoiatanud, et sellele punktile viidates võidakse hakata piirama inimeste kriitilisi väljendusi ja seisukohavõtte immigrantide ja nendega kaasnevate probleemide aadressil.
Eestis on nn vihakuriteo koosseisu laiendamist soovinud iseäranis sotsiaaldemokraadid, kes võitlevad nüüd ka rändeleppega ühinemise eest.
