USA asepresident James David Vance pidas reedel Müncheni julgeolekukonverentsil kõne, milles kritiseeris tugevalt demokraatia ning usu- ja sõnavabaduse kitsast olukorda Euroopas.
«Siiski on üks oht, mis teeb mulle Euroopa puhul kõige enam muret. See ei ole Venemaa, see ei ole Hiina ega ükski muu välisjõud. Mind teeb murelikuks sisemine oht – Euroopa taandumine oma kõige fundamentaalsematest väärtustest, väärtustest, mida me jagame Ameerika Ühendriikides,» ütles asepresident Vance.
Ta viitas sõnavabaduse piiramisele, sotsiaalmeedia tsenseerimisele ja islamit kritiseerinud kristliku aktivisti süüdimõistmisele.
«Kõige murettekitavam on see, mida ma näen meie kallite sõprade juures Ühendkuningriigis, kus südametunnistuse vabaduse taandumine on seadnud löögi alla briti usklike põhiõigused. Rohkem kui kaks aastat tagasi esitas Briti valitsus süüdistuse Adam Smith-Connorile, 51-aastasele füsioterapeudile ja endisele sõjaväelasele hirmsas kuriteos, et ta seisis 50 meetri kaugusel abordikliinikust ja palvetas vaikselt kolm minutit,» ütles Vance.
«Kui briti õiguskaitsjad teda märkasid ja küsisid, mille pärast ta palvetab, vastas ta lihtsalt: «Minu sündimata poja eest.» See ei liigutanud ametnikke. Adam mõisteti süüdi uue seaduse alusel, mis kriminaliseerib vaikse palvetamise ja kõik teod, mis võivad mõjutada kellegi otsust abordi tegemisel 200 meetri raadiuses kliinikust. … Ja mõne kuu eest, oktoobris, hakkas Šoti valitsus kodanikele saatma kirju, hoiatades, et isegi nende oma kodus palvetamine võib rikkuda seadust.»
«Kallid sõbrad, ma kardan, et sõnavabadus on taandumas, ja mitte ainult nalja tegemise mõttes, vaid ka tõe rääkimise mõttes. Ma tunnistan, et vahel ei tule tsensuuri kõige valjemad nõudmised mitte Euroopast, vaid minu oma riigist,» jätkas Vance.
«Sellepärast ma täna siia tulin – mitte ainult kriitikaga, vaid ka ettepanekuga. Kui Bideni administratsioon üritas inimesi vaigistada, siis Trumpi administratsioon teeb täpselt vastupidist… Donald Trumpi juhtimisel ei pruugi me teie seisukohtadega nõustuda, kuid me võitleme teie õiguse eest neid avalikult väljendada. Nõustuge või mitte.»
