Uues Testamendis on Psalm 22 üks olulisemaid Jeesuse kannatusi kirjeldavaid tekste. Paljudes kohtades viidatakse sellele kaudselt, kuid mitmest kohast võib leida otsesed tsitaadid:

Ps 22:2 – Mt 27:46; Mk 15:34

Ps 22:14 – 1Pt 5:8

Ps 22:19 – Mt 27:53; Mk 15:24; Lk 23:34; Jh 19:24

Ps 22:23 – Hb 2:12

Need tõlgendused tuginevad Markuse (ja tema järel Matteuse) vahendatud teabele, mille kohaselt Jeesus ise tsiteeris psalmi algussõnu aramea keeles: Eloii, Eloii, lemaa sabahtani, «Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid» (Mk 15:34; Mt 27:46). Ilmselt on psalm ka üks Jeesuse võtmetekstidest, kui Ta pärast ülestõusmist selgitab oma jüngritele, mida kõike Tema kannatustest ja surmast oli psalmides kirjutatud (Lk 24:44–49): «Siis ütles Jeesus neile: «Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.» Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama ja ütles neile: «Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. Teie olete nende asjade tunnistajad. Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!»

Jeesuse kannatuslugu avab psalmi sisu. Palvetaja kogeb end Jumala poolt mahajäetuna. Teda ümbritseb ilkuvate vaenlaste hulk, kes küsivad pilgates (Ps 22:9): «Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.» Psalmi kannataja on meeleheitel, aga ta palub oma hädas abi Jumalalt (Ps 22:20–23). Pärast abi palumist vaatenurk muutub. Ühtäkki on kannataja koguduse koosolekul ning palub kõikidel kohalviibijail ülistada Jumalat, kes päästab hädasolija (Ps 22:24–26): «Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda, ... Sest ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole. Sinu kohta käib mu kiituslaul suures koguduses...» Otsekui sellest ei piisaks, muutub tekst veelgi imelisemaks. Psalmi kannataja kutsub kõiki maailma rahvaid rõõmustama sellest päästest, mille Jumal talle andis (Ps 22:28–29): «Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde ja pöörduvad tagasi Issanda juurde; ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad. Sest Issanda päralt on kuninglik võim ja ta valitseb rahvaid.» Kristlased nägid psalmi kannatajas Jeesust, kelle Issand päästis kitsikusest ning kes nüüd, viibides oma koguduse keskel, pakub koguduse liikmetele rõõmu, lohutust ja toidust pühas armulauas. Jeesus kutsub kogu maailma osa saama Jumala valmistatud päästest.

Psalmis on mõned keerulised tõlgenduslikud probleemid. Üks olulisemaid on salm 17, mille heebreakeelne masoreetiline tekst on talletanud kujul: «Koerakari piirab mind, mind ümbritseb vaenlaste ring nagu lõvid minu käsi ja jalgu.» Probleemne on heebrea väljend «nagu lõvid» (kā’arî). Septuaginta tõlgib verbi «on läbistanud» (ōryksan), mille taustal võiks olla psalmi sisuga sobiv heebrea verb kā’arû. Kristlased lugesidki teksti Septuagintast ning nägid selles seost Jeesuse ristisurmaga, milles Tema käed ja jalad läbistati. Ps 22:17 tuleks siis traditsioonilise kristliku arusaama kohaselt tõlkida: «Koerte kari piirab mind, mind ümbritsevad vaenlased, nad uuristavad mu käsi ja jalgu.»

Justinos Märter käsitleb psalmi üksikasjalikult Dialoogis juut Tryfoniga (Dialoog § 97–106). Jesaja 53. peatüki kõrval on see Vana Testamendi tekst kõige olulisem Jeesuse kannatuse ja surma kirjeldus. Justinos arutleb mõnede Vana Testamendi tekstide üle, mida juudid ja kristlased on talletanud erinevalt (Dialoog § 71–74). Esmapilgul võib tunduda kummalisena, et Ps 22:17 nende tekstide hulka ei kuulu. Justinos tsiteerib salmi 17 Septuaginta järgi (Dialoog § 97–98), mujal (1 Apologia 35) järgib aga Septuagintast erinevat kreekakeelset tõlget. Ka selles teises, ilmselt mingist varasest kristlikust allikast pärinevas tõlkes on kreeka verb ōryksan. Ilmselt viitab see teksti korrigeerimisele heebrea käsikirjade järgi ning osutab, et varane kristlik kirik pidas tõlgendust ōryksan vastavaks heebrea tekstile. Seega ei pidanud Justinos salmi 17 teksti probleemseks.

Risti ümber kogunes pilkajaid, kes teotasid Jeesust. Kõik evangeeliumid tsiteerivad salmi 19, mille kohaselt Jeesuse riided jagatakse liisuheitmisega. Koerakari, kes ümbritses läbistatud (ristilöödud) Jeesust (Ps 22:17) viitab Tema surma soovivatele juutidele, kes Tema alanduses nüüd Teda pilkasid. Mõnedest reetlikest juudi töötegijaist kirjutab Paulus hiljem nõnda (Fl 3:2): «Vältige koeri, vältige halbu töölisi, vältige mahalõikamist!» Seejärel räägib ta endast kui juudist, kes Psalmi 22 juures on jätnud kiskleva koerakarja ja alandunud saama Jeesuse omaks. Nüüd on ta valmis kannatama Jeesuse pärast ja kandma koos Tema maailma häbi (Fl 3:7–11): «Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist.»

Justinos Märter vaatleb Psalmi 22 abil kogu Jeesuse kannatusteed (Dialoog § 99–106). Jeesus palvetab Ketsemanis (salmid 2–3); Jeesust pilgatakse (7) ja Ta vangistatakse ning keegi ei tule Talle appi (12–14). Jeesus vaikib Pilaatuse ees (16). Ta sureb ristipuul (16–17) ning läheb surmavalda (21). Jeesus palvetab surmavallas (21–22) ja tõuseb surnuist (23). Justinose tõlgendusest annab hea ettekujutuse järgnev näide (Dialoog § 105): «Samuti olen juba öelnud, et Ta suri ristilööduna. «Tõmba mu hing ära mõõga eest, koera käest mu ainuke! Päästa mind lõvi suust ja metshärgade sarvede eest!» [Septuaginta järgi]. Need sõnad väljendavad ka seda, millistes kannatustes Ta pidi surema, nimelt ristilööduna. Olen teile juba selgitanud, et «metshärgade sarved» ei tähenda midagi muud kui risti kuju. Ta palus oma hinge päästmist mõõga eest, lõvi suust, koerte küünistest, et keegi ei valitseks Tema hinge. Ta palvetas nõnda ka sellepärast, et me paluksime Jumalalt sedasama, kui jõuame oma elu otsani. Temal on vägi lüüa tagasi iga jultunud ja kuri ingel, et see ei võtaks meie hinge.» Justinos tuletab meelde, et surmahetkel peab kristlane paluma Jeesuse kombel pääsemist surmavallast.

Psalmi lõpuosa viitab kristliku koguduse kogunemisele ning Jeesuse seatud armulauale. Kogudus koguneb ülistama Jumalat, kes valmistas Jeesuse surma ja ülestõusmise kaudu täiusliku pääste. See sõnum pole mitte ainult juutidele, vaid kõiki paganrahvaid kutsutakse ühinema koguduse peoga. Psalmi 22:27 järgi kogunevad vaesed pidusöömaajale: «Vaesed saavad süüa ning saavad kõhud täis; Issandat kiidavad, kes teda otsivad.» Koguduses peetud söömaajal aktualiseeruvad Jumala suured päästeteod: Jumal päästis kannatuste mehe surma suust ning tegi Ta elavaks ülestõusmises. Söömaajast kutsutakse osa saama kõiki paganrahvaid (Ps 22:30–32). Soomekeelses Kirikupiiblis on salm 30 tõlgitud liiga vabalt – välja on jäetud viide söömisele, mis on olemas nii heebreakeelses masoreetilises tekstis kui Septuagintas. Salmid tuleb tõlkida järgnevalt: «Kõik ilmamaa lihavad söögu ja kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu. Tulevane sugu teenib teda, Issandast jutustatakse tulevasele põlvele. Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust, vastsündivale rahvale jutustades, et tema on seda teinud.»

Kirikuisad pöörasid tähelepanu psalmi algussõnadele «koiduaegne emahirv». Septuagintas on pealkiri sõnastatud «hommiku vastuvõtmisest» (hyper tes antilepseos tes heothines). Kirikuisad nägid selles ennustust ülestõusmise hommiku õnnest ja rõõmust. Enne päevatõusu on pime ning psalm kirjeldab Suure Reede pimedust. Ülestõusmise hommik on aga saabumas. Sellega seoses esitan Psalmi 88 kommentaaris tõlgenduse, milles ülestõusmishommiku kirkus lohutab Peetrust Suure Reede järgse laupäeva ahistustes.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015