Luuka evangeelium räägib, et ristil surres annab Jeesus oma vaimu Jumala kätte: «Ja Jeesus hüüdis valju häälega: «Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!» Seda öeldes heitis ta hinge.» Jeesuse sõnad pärinevad 31. psalmi 6. salmist: «Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.»

Psalmis hüüab õige Jumala poole. Ta palub, et Jumal oleks talle kalju, mille varju ta võiks põgeneda. Teda piirab pilkavate vaenlaste hulk. Kristlasest lugejat võib panna ehmatada 11. salm, milles öeldakse: «Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku.» Kas ka need sõnad kehtivad Jeesuse kohta? Tema ei teinud ju midagi kurja.

Avaliku tegevuse alguses võttis Jeesus vastu Johannese ristimise. Sellega seoses anti Talle tunnistus (Jh 1:29): «Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.» Jeesus võttis enda kanda maailma patu. Paulus ütleb, et Jeesus tehti patuks meie eest. Pesu-käsna sarnaselt imes Ta endasse kogu maailma patud (2Kr 5:21): «Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.» See puudutab ka ristipuul Jeesuse tsiteeritavat psalmi. Jeesuse jõuvarud hääbuvad eksimuste pärast. Jeesus kannab kogu maailma pattu.

Pidades silmas Jeesuse ristisurma, räägib psalm Teda pilkavatest vaenlastest (Ps 31:12–14): «Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks, oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks; kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale. Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu, ma olen nagu katkiläinud saviriist. Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.» Psalmis viidatakse patuseid viimselt ees ootavatele Jumala kohtuotsustele (Ps 31:18–19): «Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda! Jäägu tummaks valetajad huuled, kes jultunult räägivad õige vastu, kõrgilt ja põlgavalt!» Luuka järgi ei tähendanud Jeesuse ristilöömine veel Jumala kohtuotsuste aega. Jeesus tuli päästma kõiki inimesi ning sellepärast palub Ta oma vaenlaste eest (Lk 23:34): «Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!» On selge, et Jeesus tahtis toimida erinevalt psalmi kirjutajast. Jeesuse sõnad osutavad varasemast selgemalt andeksandmise väele.

Psalm sisaldab tüüpilist ahistatu abipalvet ning sellega liituvat tänu. Ühtäkki on ahistatu vaba oma valust (Ps 31:22–23): «Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! Mina ütlesin oma hädas: «Ma olen ära lõigatud su silma eest!» Siiski kuulsid sa mu anumiste häält, kui ma sind appi hüüdsin.» Oma vaimu Jumala kätte andes teadis Jeesus, et ustav Jumal päästab Ta. Luukas kirjeldab Stefanose surma (Ap 7:59): «Ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: «Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!»» Nüüd annab Stefanos omakorda oma vaimu Jeesuse kätte. Temagi palvetab selle psalmi sõnadega.

Kristlane saab järgida Stefanose eeskuju. Päevalõpupalvuses (completorium) on kogu maailma kristlased harjunud igal õhtul palvetama: «Sinu kätte ma annan oma vaimu.» Lutheri Väikese Katekismuse õhtupalves palutakse: «Ma annan enese kogu ihu ja hingega ja kõik Sinu kätte. Olgu Sinu püha ingel minu juures, et kurjal vaenlasel poleks meelevalda minu üle!» Psalm õpetab kristlasele, et ta ei pea kartma oma vastaseid. Jumalal on kogu meelevald ning Tema mõistab kohut elavate ja surnute üle (Ps 31:24–25): «Armastage Issandat, kõik tema vagad! Issand varjab ustavaid, aga ta tasub rohkesti kätte neile, kes ülbelt toimivad. Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Issandat!»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015