Psalmis räägitakse Jumala loomistööst (Ps 33:6): «Issanda sõnaga on tehtud taevad ja tema suu hingusega kõik nende väed.» Septuaginta sõnastuses osales taevaste loomises Issanda sõna ehk Logos. Johannese evangeelium algab (Jh 1:1–3) nii: «Alguses oli Sõna (Logos) ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.» Johannese evangeeliumi algus on uurimus Moosese raamatute loomislugude algusest (1Ms 1:1): «Alguses lõi Jumal taeva ja maa.»

Kristlased pidasid Psalmi 33 üheks tunnistuseks sellest, et Jeesus Kristus osales maailma loomisel. Selle usu juured on Õpetussõnade raamatus (Õp 8:22–31). Jumala isikuline Tarkus oli olemas enne maailma sündimist ning osales loomises. Suurejooneliselt kirjeldatakse, kuidas igavikus Tarkus sündis Jumalast (Õp 8:23–25): «Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust. Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad. Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina...» Tarkust nimetatakse Jumala «esmasündinuks», «esimeseks» (reshit). Juudid arvasid juba enne Jeesuse aega, et loomisloo algust võib tõlgendada viitena Tarkuse osalemisele (1Ms 1:1): «Alguses (be-reshit) lõi Jumal taeva ja maa.» Samahästi võis seda lugeda ka kujul «Esmasündinus (esimeses) lõi Jumal taeva ja maa.» või «Koos esmasündinuga (esimesega) lõi Jumal taeva ja maa.» Kui pärast seda räägib Jumal mitmuses (1Ms 1:26: «Tehkem inimesed oma näo järgi»), siis pidasid juudid seda Jumala kõneluseks Tarkusega.

Usuline arusaam, et Jumal on loonud maailma oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu, on Uues Testamendis üldine (Jh 1:1–3; 1Kr 8:6; Kl 1:13–20; Hb 1:1–3). Kõigis neis kohtades eeldatakse Jeesuse sündimist inimesena ja Tema lunastustööd inimkonna päästmiseks. Johannese evangeeliumis väljendatakse seda kaunilt (Jh 1:14): «Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.» Pauluse järgi oleme me Jeesuse, meie Looja kaudu teel Jumala juurde (1Kr 8:6): «... meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi.»

Kirjas koloslastele on kaunis usutunnistus, mis on otsekui üksikasjalik uurimus Moosese raamatu algusest. Selles nimetatakse Jeesust esmasündinuks või esimeseks, kes on saanud inimeseks ja lunastanud inimkonna (Kl 1:13–20): «...kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine. Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu, sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad – kõik on loodud tema läbi ja tema poole. Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas ja ta on oma ihu, koguduse pea. Tema on algus, esmasündinu surnuist, et ta kõiges saaks esimeseks. Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi.»

2. sajandi alguses tegutsenud Antiookia piiskop Ignatius seostab kirjas efeslastele Psalmi 33 üheksandat salmi («Tema ütles, ja nõnda see sai; tema käskis, ja see tuli esile») Jeesusega (Ign. Ef 15:1): «Üks on nüüd õpetaja, kes «ütles, ja nõnda see sai»; ja mis ta vaikides tegi, see on Isa vääriline» (tlk Kalle Kasemaa, Apostlikud isad, Tallinn 2002, lk 110). Ignatiuse näitel võib öelda, et psalmi peeti juba varajasel ajal tunnistuseks Jumala Poja osalemisest loomis-töös. Hiljem sai psalmist kristliku loomisusu üks alussambaid. Salmi 6 järgi osalesid loomistöös nii Jumal kui ka Tema Logos ja Vaim. Esimest korda esineb see võtmetekst 2. sajandil Antiookias tegutsenud teoloog Theophilus. Ilmselt oma sõbrale (mõnede käsitluste kohaselt ristiusu vastasele) kirjutatud teoses Autolycusele (I:7) samastab Theophilus nii Logose kui ka Vaimu Jumala isikulise Tarkusega: «Oma Sõna ja Tarkusega lõi Jumal kõik; sest Tema Sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu hingusega kõik nende väed. Sest Tema Tarkus on võimsaim. Tarkusega rajas Jumal maa ja teadmisega valmistas Ta taevad…» Lühikeses ristiusu kokkuvõttes Apostliku õpetuse selgitus (või Demonstratio § 5) kasutab Irenaeus Psalmi 33 kuuendat salmi ning ühendab Logose Jumala Pojaga ja Vaimu Jumala Tarkusega. Teofiluse kahekordne tõlgendus, mille järgi Tarkus on nii Logos kui ka Vaim, on Irenaeuse kommentaaris saanud trinitaarse kuju: loomises osalesid nii Isa kui ka Poeg ja Vaim.

Psalmis ülistatakse Jeesuse kuninglikku väge. Ta ei saavuta võitu hobuste ja sõjaväega, ometigi on Ta vägev päästma enda omi surmaohust (Ps 33:16–19): «Ei kuningas saa võitu suure sõjaväega, ei pääse kangelane suure rammu abil. Petlik on sõjaratsule rajatud võidulootus, ta suur jõud ei päästa. Vaata, Issanda silm on nende peal, kes teda kardavad ja tema heldust ootavad, et tema tõmbaks nende hinge välja surmast ja hoiaks neid elus näljaajal.» Psalmi lugedes meenutavad kristlased, kuidas Jeruusalemmas algas Jeesuse võiduprotsessioon kogu maailma kuningana. Ta ratsutas eesli seljas Jeruusalemma ning hülgas relvade ja sõjavägede jõu, nagu ennustas prohvet Sakarja (Sk 9:9–10): «Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.» Surma ja ülestõusmise kaudu seati Ta kuningaks (vt Ps 2).

Psalm 33 kinnitab kristlastele Jeesuse kuninglikkuse tõelist olemust. Tema on nad loonud, Tema on nad lunastanud ja Tema päästab nad ükskord surmaohust. Julgusega palvetab kristlik kogudus psalmi sõnu (Ps 33:20–22): «Meie hing ootab Issandat, meie abi ja meie kilp on tema. Sest temas on rõõmus meie süda ja me loodame tema püha nime peale. Sinu heldus, Issand, olgu meie peal, nõnda nagu me ootame sind!»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015