Psalmis rõõmustatakse, et Jumal aitab igas hädas. Jumala inimene tajub oma maitsemeelega, et Jumal on hea (Ps 34:9): «Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.» Peetruse esimeses kirjas kutsutakse kristlasi üles loobuma kurjast, uurima Jumala sõna ja maitsma Issanda headust (1Pt 2:1–3): «Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole, kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.»
Kirja kirjutaja vaatles psalmi põhjalikumaltki. Selles kutsutakse inimest üles täitma Jumala tahet ja vältima kurja (Ps 34:12–17): «Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust! Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve, hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast; hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole. Issanda pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus.»
Peetruse kirja kirjutaja tsiteerib osa neist salmidest (1Pt 3:10–12): «Sest «kes tahab armastada elu ja näha häid päevi, see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust. Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head, otsigu rahu ja taotlegu seda, sest Issanda silmad on õiglaste poole ja tema kõrvad on lahti nende anumistele, aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.»» Jumala tahte teostamine oma elus tähendab Jumala headuse maitsmist. Siis püsib selles elus Jumala õnnistus. Peetruse kirjas õhutatakse janunema Jumala sõna selget piima.
Keele patu eest hoiatatakse ka Jaakobuse kirjas. Keelt võrreldakse laeva tüüriga, mis on väike, aga mille abil ka suur paat võib karile või madalikule paiskuda. Või on keel nagu metsloom, mida on võimatu taltsutada (Jk 3:1–12): «Ärgu püüdku paljud teie seast, mu vennad, saada õpetajaiks! Te teate ju, et meie osaks on teistest karmim kohtuotsus. Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust. Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab. Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa! Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust. Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus, aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki. Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks. Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad! Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?! Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.»
Psalmi lõpus lohutatakse kristlast sellega, et Jumal kaitseb teda kõige kurja eest (Ps 34:19–23): «Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim. Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja. Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu. Kurjus surmab õela ja need, kes vihkavad õiget, mõistetakse süüdi. Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib.» Neis salmides tuletatakse kristlasele meelde Jeesuse surma. Kui Rooma sõdurid leidsid, et Jeesus on surnud, ei murdnud nad Tema luid (Jh 19:36): «Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: «Ühtegi tema luud ei purustata.»» Viitega psalmile tahetakse Johannese evangeeliumis märkida, et Jeesuse imeline pääsemine algas sellest, et Tema luud jäid terveks. Jeesuse saatus on kristlastele lohutuseks, ka nemad pääsevad surmaohust.
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015