Johannese evangeeliumis toodud hüvastijätukõnes annab Jeesus oma jüngritele õpetust maailma vaenust (Jh 15:18–25): «Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maailmast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid. Pidage meeles sõna, mis mina teile olen öelnud: «Ei ole teener suurem kui ta isand!» Kui nad on taga kiusanud mind, kiusavad nad taga teidki. Kui nad on pidanud minu sõna, peavad nad teiegi sõna. Kuid seda kõike nad teevad teile minu nime pärast, sest nad ei tunne teda, kes minu on saatnud. Kui ma ei oleks tulnud ja neile rääkinud, ei oleks neil pattu, aga nüüd ei saa nad vabandada oma pattu. Kes vihkab mind, see vihkab ka mu Isa. Kui ma ei oleks nende keskel teinud tegusid, mida ei ole teinud ükski teine, siis ei oleks neil pattu, aga nüüd nad on küll näinud, ent ometi vihanud nii mind kui ka minu Isa. Kuid see on sündinud, et läheks täide nende Seadusesse kirjutatud sõna: «Nad on mind vihanud põhjuseta.»» Tsiteeritud Vana Testamendi koht pärineb Psalmist 35.

Psalm õpetab Jumala inimest, keda vaenlased püüavad hävitada, lootma kannatlikult Jumala abile. Psalm on kahetasandiline. Ühelt poolt räägib see juudi usujuhtide ja kirjatundjate püüdest Jeesus oma teelt kõrvaldada. Nõnda öeldakse 11. salmis järgnevalt: «Ülekohtused tunnistajad astuvad ette. Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.» Evangeeliumid kirjeldavad, kuidas Jeesuse vastu esitati valesüüdistusi (Mt 26:59–61): «Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata, ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks, kes ütlesid: «Tema on lausunud: «Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.»»»

Jeesus oli näidanud üles headust ning kandnud hoolt haigete ja viletsate eest. Ta oli nende eest palvetanud ja neid tervendanud (Ps 35:12–16): «Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud. Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue! Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil. Aga kui mina vääratasin, rõõmutsesid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tundnud; nad laimasid ega lõpetanud; nad pilkasid mind ega jäänud vait, nad kiristasid hambaid mu peale.»

Teisalt lohutab psalm kristlasi, kes igas hädas ja kitsikuses saavad loota Jeesuse abile. Kristlast võib tabada tagakius väljastpoolt. Kui ta osutub kohtus süüdistatavaks, on Jeesus tõotanud läkitada talle kaitsjaks oma Püha Vaimu (Mk 13:11): «Ja kui teid viiakse ja antakse valitsejate kätte, ärge muretsege ette, mida rääkida, vaid rääkige seda, mida iganes teile antakse sel tunnil, sest teie pole kõnelejad, vaid Püha Vaim.»

Kristlane võib olla ahistuses ka oma patuse loomuse tõttu. Paulus õpetab Püha Vaimu ja inimliku loomuse vahelisest võitlusest (Gl 5:17): «Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite.» Vaimulikus võitluses pimeduse jõudude vastu ei saa loota iseendale, vaid tuleb otsida Jumala abi (Ps 35:24–25): «Mõista mulle kohut oma õiglust mööda, Issand, mu Jumal! Ära lase neil rõõmutseda minust! Ärgu nad öelgu oma südames: «Paras! Seda meie hing tahtis!» Ärgu nad öelgu: «Me oleme ta ära neelanud!»»

Nagu öeldakse Peetruse kirjas, on kristlase vaimulik vastane kurat nagu möirgav lõvi, valmis murdma ja neelama Jeesuse omi. Kristlasi kutsutakse valvsusele ning koos teiste kristlastega seisma vastu saatana salanõudele (1Pt 5:6–11): «Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest! Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas. Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud. Tema päralt olgu võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.» Psalm kutsub kristlast kiusatustes otsima abi Jumala koguduse keskelt. Üks tõhus abi kiusatustes on Jumala ülistamine, kellel on vägi ja kes võib aidata (Ps 35:27–28): «Hõisaku ja rõõmutsegu need, kellel on hea meel minu õigusest, ning öelgu alati: «Olgu kõrgesti ülistatud Issand, kellele meeldib oma sulase hea käekäik!» Ja mu keel kõnelgu sinu õiglusest ja kiitku sind päevast päeva!»

Kiusatuste keskel saab kristlane rõõmustada ja tänada Jumalat, kes kinnitab teda koos teiste kristlastega (Fl 4:4–7): «Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal! Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015