Psalmi juhatavad sisse sõnad «lauldakse meenutusohvrit ohverdades.» Meenutusohver on kreeka keeles anamnesis ning seda sõna kasutatakse armulaua seadmissõnades. Jeesus kutsub enda omi sööma ja jooma «minu mälestuseks» (1Kr 11:24). Mida siis kristlane armulauale minnes mälestab?
Kristlast ei kutsuta mitte üksnes meenutama kauges minevikus toimunud sündmusi, vaid osalema selles, mida Jeesus kannatusteel käies ja Kolgata ristil tema eest surres tegi. Vana Testamendi ohvriteoloogiat on võimatu õigesti mõista, kui me ei mõista selle lähtepunkti: Jumala armutegu Egiptuses. Veel tänapäevalgi meenutavad juudid paasasöömaajal Jumala suuri tegusid Egiptuses, rõõmustades, et Jumal just nemad Egiptusest päästis. Kui Jumal ei oleks päästnud nende esiisasid, oleksid kõik juudid veel tänapäevalgi Egiptuses orjuses. Sellepärast puudutab pääste ka neid. Ohvriteoloogia eesmärk on Jumala suurte ajalooliste tegude aktualiseerimine.
Sarnaselt meenutab armulauale tulev kristlane Jeesuse ennastohverdavat armastust ning võtab selle usus vastu. Ta tunnistab, et Jeesus on Suurel Neljapäeval seadnud armulaua just tema jaoks. Iga kord, kui kristlane osaleb armulaual, osaleks ta otsekui Suure Neljapäeva sündmustes. Jeesus on kohal ning ütleb talle: Võtke ja sööge minu ihu, võtke ja jooge minu verd, tehke seda minu mälestuseks. Järgneval ööl Jeesus vangistatakse ning reedesest päevast saab suur ja valuline reede.
Psalmi sisu toob armulaua sõnumi meile, kristlastele lähedale. See algab patutunnistusega (Ps 38:2–5): «Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis! Sest sinu nooled on alla tulnud mu sisse ja su käsi vajub mu peale. Ei ole midagi tervet mu lihas sinu pahameele pärast; ei ole rahu mu kontides mu patu pärast. Sest kõik mu pahateod ulatuvad üle mu pea; nagu raske koorem on need läinud rängemaks, kui ma suudan kanda.» Patuhädas otsib kristlane Jumala abi ja palub, et pimeduse jõudude vaimulikud vaenlased ei saaks kiusatuse hetkel temast võitu (Ps 38:16–17): «Sest sind, Issand, ma ootan; sina, Issand, mu Jumal, vastad! Sest ma ütlen: Ärgu minust rõõmustagu need, kes mu jala vääratusel suurustasid mu vastu!»
Psalmi lõpus on uus patutunnistus ja abipalve, et Jumal heidaks armu (Ps 38:18–23): «Ma olen ju kukkumas ja mu valu on alati mu ees. Sest ma pean tunnistama oma pahategu, ma olen mures oma patu pärast. Aga mu vaenlased elavad hästi, nad on vägevad, ja palju on neid, kes mind asjata vihkavad ja kes head tasuvad kurjaga, kes on mu vastased, sellepärast et ma head taga nõuan. Ära mind hülga, Issand, mu Jumal, ära ole minust kaugel! Tõtta mulle appi, Issand, sa mu pääste!» Armulaual võib kristlane julge meelega tunnistada oma pattu. Ta võib tulla ahistatuna oma pattude pärast, ometigi otsides Jumala armu. Armulaual võib ta kogeda pattude andeksandmist. Ta võib süüa meenutusohvrit, mille Jeesus on tema eest toonud. Jeesuse ohver meenutab talle Lunastaja kannatust ja surma ning kingib talle pattude andeksandmise.
Psalmis tuletatakse kristlasele meelde, et ta võib alati pöörduda Jeesuse poole. Kui kristlasele tundub, et ükski inimene ei mõista teda ning kõik on temast kaugel, saab ta abi Jeesuselt. Jeesus oli samamoodi ahistatud ja kiusatud. Ka Jeesusel tuli kogeda üksindust ja inimeste tõrjumist (Ps 38:12): «Mu armsad ja mu sõbrad hoiduvad eemale mu hädast ja mu omaksed seisavad kaugel.» Luukas tuletab kristlastele meelde, mis sai Jeesusest Tema suurimas ahistuses. Kõik hülgasid Ta ning jälgisid toimuvat eemalt (Lk 23:49): «Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.» Pisut enne seda oli Peetrus Teda salanud ning enne seda olid Ketsemanis põgenenud jüngrid. Jeesus jäeti üksi ning Jumalgi hülgas Ta, kui Ta ristil hüüdis: «Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?» Kristlane võib loota sellele, et Jeesus tunneb tema üksindust ning aitab teda. Kogedes enda ümber pimeduse vägede tegelikkust, võib kristlase üksindus muutuda veelgi ahistavamaks. Armulaual muutub kõik. Siis avanevad taeva väravad ning Jumala Poeg teenib teda.
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015