Psalmi pealkirjaks on «laul armastusest». Hippolytus kirjutab, et kes muu võiks olla Jumalale nii armas, kui Tema enda armas Poeg. Ta viitab Psalmi 2:7 sõnadele, mida ütleb Isa pärast Jeesuse risti-mist (Mk 1:11): «Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!» Juba Uues Testamendis kasutati Psalmi 45, et põhjendada Jeesuse erilist positsiooni Jumala kõrval.

Kirja heebrealastele alguses tuletatakse kristlastele meelde, et Jeesus ei ole inglite sarnane. Ta on hoopis olulisem. Kirja kirjutaja otsib kohti, kus Taaveti soost kuningat kiidetakse kõrgemaks inglitest. Näiteks võib tuua psalme 2 ja 10, aga ka psalmi 45, mille salme 7–8 vaatleb kirjutaja lähemalt. Meie Kirikupiibel tõlgib salmid järgnevalt (Ps 45:7–8): «Su aujärg, jumalik, jääb ikka ja igavesti, su valitsejasau on õiguse sau, sa armastad õiglust ja vihkad õelust – sellepärast on sinu Jumal, sa jumalik, salvinud sind rõõmusalviga enam kui teisi su sarnaseid» [Vello Salo ja Indrek Hirve tõlge]. Heebreakeelne tekst võimaldab ka teistsugust tõlgendust. Esimene sõna «Jumal» võib olla ka kõnetus, millega kuningat ennast nimetatakse Jumalaks. Just nõnda on kirja heebrealastele (Hb 1:8–9) kirjutaja seda mõistnud ning tema arvates tuleks psalmi lugeda nõnda: «Aga Pojale ta ütleb: «Sinu troon, Jumal, seisab igavesest ajast igavesti ja õiglus on su kuningakepp. Sa oled armastanud õigust ja vihanud ülekohut, seepärast on Jumal, sinu Jumal sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi» [tõlge Eesti Piibliseltsi 1999. a väljaande järgi – tlk].

Seega räägib Psalm 45 Jumala Poja pulmapeost. Kristlikus traditsioonis on seda tõlgendatud lähtuvalt mõrsjamüstikast. Nagu õpetatakse kirjas efeslastele, on Kristuse kogudus Tema pruut (Ef 5:31–32): «Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks. See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest.» Hiljem on võrdpilt abielust inspireerinud paljusid teolooge tõlgendama Ülemlaulu kujundlikke väljendeid Jeesuse ja Tema koguduse vahelise armastuse kirjeldusena.

Jeesus võrdleb taevalikku rõõmu pulmapeoga. Üks mõjusamatest on Tema võrdum kuninga valmistatud pulmapeost oma pojale (Mt 22:2–14): «Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla. Taas ta läkitas teisi sulaseid: «Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!» Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale, mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära. Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna. Siis ta ütles oma sulastele: «Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!» Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi. Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas. Ja ta ütles talle: «Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?» Aga see ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijatele: «Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!» Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.» Jeesuse võrdumis pööratakse erilist tähelepanud pulmarõivale. Sama leiame psalmist (Ps 45:14–16): «Kuninga tütar on täies auhiilguses oma toas; kuldlõngast on kootud ta rüü. Kirjudes rõivastes viiakse ta kuninga juurde, neitsid, ta sõbrannad, tuuakse tema järel su juurde. Nad tuuakse rõõmu ja ilutsemisega, nad lähevad kuninga hoonesse.» Kuninga tütar on siin pruut, kes kujutab kristlikku kogudust. Kristlane sai valge pidurüü ristimisel, siis riietati ta Jeesuse omaks (Gl 3:27): «Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.»

Ilmutusraamatus räägitakse Talle pulmapeost (Ilm 19:6–8): «Ma kuulsin otsekui suure rahvahulga häälekõma ning otsekui suurvee kohinat ning otsekui võimast piksemürinat hüüdmas: «Halleluuja! Sest Issand, meie Jumal, Kõigeväeline, on hakanud valitsema kuningana!  Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis, ja talle on antud, et ta riietuks säravasse puhtasse peenlinasesse.» See peenlinane on pühade õiged seadmised.» Tekstis nimetatakse pruudi säravat pulmarõivast.

Psalmi 45 järgi tuli kristlaseks saanul eemalduda maailmast. Pruuti kutsutakse üles unustama isakodu ja saama täielikult Jumala Poja omaks (Ps 45:11–13): «Kuule, tütar, ja vaata ning pööra oma kõrv ja unusta oma rahvas ja oma isamaja! Siis kuningas himustab su ilu; sest ta on su isand; seepärast kummarda teda! Tüürose tütred tulevad annetustega, kõige rikkamad rahva hulgast panevad särama su palge.» Augustinus ja Johannes Chrysostomos tõlgendavad Tüürost viitena paganate hulgale. Evangeeliumi levik paganate sekka tähendas, et ristimise hetkel loobusid nad ebajumalateenistusest ning kõlvatust ja jumalatust eluviisist. Seejärel liideti nad kogudusega.

Septuagintas nimetatakse Jumalat kahel korral sõnaga «vägev» (dynatos, Ps 45:6). Maarja ülistab oma kiituslaulus Jumalat ning nimetab Teda vägevaks (Lk 1:46–49): «Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi.» Maarja on üks kristliku koguduse õnnelikest liikmetest, kellele on antud imeline ülesanne sünnitada Jumala Poeg inimesena. Kui psalmis kujutavad tütred kristlasi üldiselt, siis kuninganna tundub viitavat Kuninga emale ehk käesoleval juhul Jumala sünnitajale Maarjale (Ps 45:10): «Kuningate tütreid leidub su kaaslaste seas: kuninganna seisab su paremal käel Oofiri kullas.» Kuninga ema oli alati õukonnas ja eriti oma Poja pulmas aukohal. Kristlik kirik ongi salmi 10 pidanud viiteks Jeesuse ema Maarja erilisele aukohale taevasel pulmapeol. Maarja aimab seda ka ise, kui ta tulevaste sajandite sündmusi ennustades prohveteerib (Lk 1:48–49): «Nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev.»

Justinos Märter viitab Psalmile 45, kui ta räägib Jeesuse sündimisest neitsist (Dialoog, 76): «Taavet kuulutas omakorda, et Kristus sünnib Isa tahte järgi üsast enne päikest ja kuud (Ps 72:5,17 ja Ps 110:3), ning andis teada, et Ta on vägev Jumal (theon iskhyron, Ps 24:8), keda tuleb kummardada (proskyneton, Ps 45:13).» Justinose tunnistus, mille järgi Jeesust «tuleb kummardada» pärineb Psalmist 45:13 (Septuaginta järgi): «Tüürose tütred kummardavad (proskynesousin) Teda andidega, maa rahva vägevad tulevad austades (litaneusousin) Su palge ette.» Justinos kasutab tunnistusena Jeesuse neitsilikust sünnist ka teisi Vana Testamendi tekste (Js 53:1:8; 1Ms 49:11; Ps 110:3–4 ja eelkõige Js 7:14; Dialoog, 63 ja 67). Justinos argumenteerib, et ka Taavetil tuleb «kummardada Jeesust» (Dialoog, 126). Kuna kummardatakse kuningat, siis järeldab Justinos, et kuningas peab olema Jumal. Kuningat nimetatakse Jumalaks, keda tema Jumal on võidnud rõõmuõliga (Dialoog, 56). Psalmis nimetatud tütred on Justinose tõlgenduse kohaselt kristlased. Psalmi salme 7–13 tsiteerides kirjutab ta (Dialoog, 63): «Need sõnad viitavad selgelt, et Tema, kes kõik selle on seadnud, et Teda [Jeesust] kummardatakse Jumala ja Kristusena. Ja neile, kes usuvad Temasse, nagu oleksid nad üks hing, üks sünagoog ja üks kogudus, neile räägib Jumala Sõna nagu tütrele ehk kogudusele, keda nimetatakse Tema nime järgi ning kes saab osa Tema nimest – sest meid kõiki nimetatakse kristlasteks. Samamoodi kuulutavad sõnad selgesti ja õpetavad meid unustama esivanemate vanu tavasid, kui selles öeldakse: «Kuule, tütar, ja vaata ning pööra oma kõrv ja unusta oma rahvas ja oma isamaja! Siis kuningas himustab su ilu; sest ta on su isand; seepärast kummarda teda (proskyneseis auto)!»

Seda psalmi lugedes võib kristlane süveneda Kristuse saladusse. Jumala Poja sündimise saladust imetledes saab ta aimu taevalikust peorõõmust. Kristus sündis maailma, et surra inimeste eest ja kutsuda kõiki välja patu ja surma võimusest vabadusse ja rõõmu. Pulmarõõm algab juba siin maa peal ning kestab taevas igavesti.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015