Psalmis ülistatakse Jumalat kogu maailma valitsejana (Ps 47:9): «Jumal on kuningas rahvaste üle, Jumal istub oma pühal aujärjel.» Jeesus kuulutas Jumala kuningriiki ja selle peatsetsaabumist maailma (Mk 1:15): «Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!» Jeesuse kuulutuses on Jumala taevane kuningriik eskatoloogiline ehk lõpuaega puudutav mõiste. Selle taustal on mitmed Jumala kuningavõimust rääkivad psalmid. Üks neist tekstidest on Psalm 47.

Oma tegevusega kirgastas Jeesus Jumala kuningavõimu maailmas. Jesaja raamatu järgi toob evangeeliumi kuulutaja rõõmusõnumi kogu maailmale, kui ta kuulutab, et Jumal on kuningas (Js 52:7): «Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: «Sinu Jumal on kuningas!» Ka Paulus viitab sellele tekstile ning peab selle täitumiseks, et evangeelium Jeesusest levib kogu maailmas (Rm 10:14–16): «Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata? Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: «Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.» Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja ütleb: «Issand, kes on uskunud meie kuulutust?»» Teine Pauluse viidatud koht on Js 53:1. See on osa Issanda kannatavast sulasest rääkivast prohveteeringust, mis on teostunud Jeesuse kannatuses, surmas, ülestõusmises ja taevasse minemises.

Uue Testamendi sõnum rajaneb tunnistusel, et ristil piinasurma kannatanud Jeesus Naatsaretlane kirgastab Jumala kuningavõimu maailmas. Johannes saab Ilmutusraamatu 5. peatükis näha võimast taevalikku nägemust. Inglid on taevas kogunenud Jumala trooni ette. Kohale on toodud lõpuaja rullraamat. Sellesse on kirjutatud kõik see, mis saab maailmas toimuma enne Jumala kuningriigi tulekut kirkuses. Ingel küsib (Ilm 5:2): «Kes on väärt avama seda raamatut ja lahti tegema selle pitsereid?» Taevas ei leita mitte kedagi, kes oleks väärt lõpuaja rullraamatut avama. Johannes nutab, aga kuuleb siis lohutavat sõnumit. Maailmast on üles taeva kirkusse astunud Juuda lõvi, kes on väärt avama rullraamatut ja alustama maailma lõpusündmusi (Ilm 5:5): «Ära nuta! Ennäe, lõvi Juuda suguharust, Taaveti juur, tema on võitnud, tema võib avada raamatu ja selle seitse pitserit!» Johannes pöördub vägevat Juuda lõvi vaatama, aga näeb hoopis midagi muud (Ilm 5:6): «Ja ma nägin trooni ja nelja olevuse ja vanemate keskel seismas Talle, kes oli otsekui tapetud ning kellel oli seitse sarve ja seitse silma – need on seitse Jumala vaimu, kes on läkitatud kogu ilmamaale.» Tall tapetakse Vana Testamendi ohvriseaduse kohaselt kõri läbilõikamisega. Veri voolab ja värvib talle valge villa punaseks. Just nõnda toimus Jeesusega ristipuul. Ja Temast sai võitja. Oma surma ja ülestõusmisega rajas Ta kuningriigi, milles preesterkonnaks saavad kõik ristitud (Ilm 5:9–10): «Ning nad laulsid uut laulu: «Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.»»

Jeesuse täiusliku lepitustöö kaudu saab ta aukoha taevas. Ta istub Jumala paremal käel ja valitseb (Ilm 5:11–14): «Ja ma nägin ja kuulsin paljude inglite häält trooni ja olevuste ja vanemate ümber, ning nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat. Nad hüüdsid valju häälega: «Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja võimu ja au ja kirkust ja õnnistust!» Ja kõike loodut taevas ja maa peal ja maa all ja meres ning kõike, mis on nendes, kuulsin ma hüüdvat: «Sellele, kes istub troonil, ja Tallele – õnnistus ja au ja kirkus ja võimus olgu igavesest ajast igavesti!» Ja need neli olevust ütlesid: «Aamen.» Ning vanemad heitsid maha ja kummardasid.»

Psalmi 47 on kristlikus kirikus peetud Jumala ja Kristuse taevast kuningavõimu kirgastavaks tekstiks. Athanasiuse järgi räägib psalm Jeesuse taevasse minemisest. Justinos kasutab seda psalmi tõendusena Jeesuse jumalikkusest (Dialoog, 37). Öeldakse ju salmis 6: «Jumal tõuseb aujärjele hälina keskel, ISSAND – sarve lajatusel» [Uku Masingu tõlge]. Psalm 47 ühildub Psalmi 110 sõnumiga, mille järgi Jeesus istub Isa paremale käele. Taevasest aust räägib Jeesus Matteuse evangeeliumi lõpus, kui Ta annab oma jüngritele ülesande minna kuulutama kogu maailma (Mt 28:18–20): «Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.»

Kristlane võib psalmi lugedes mõtiskleda pikemalt selle üle, et Jeesus valitseb koos oma kogudusega kogu maailma sündmuste üle. Kristlikus koguduses tehtavad eestpalved kogu maailma eest kirgastavad Jumala au. Jeesusel on kogu võim ning eestpalvete kaudu saab sellest osa ka kogudus (Ps 47:10): «Rahvaste õilsaimad tulid kokku, Aabrahami Jumala rahva juurde. Tõesti, Jumala omad on ilmamaa kilbid, tema on väga ülendatud.»

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015