Psalmid 111–118 on nn Hallel-psalmid, mis kõik algavad ülistusega «Halleluuja». Psalmid 113–118 moodustavad omaette terviku, mida on lauldud ja lauldakse jätkuvalt juudi paasasöömaajal. Jeesus laulis Hallel-psalme paasasöömaaja lõpetuseks (Mk 14:26): «Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.» On võimalik, et sellesse tervikusse on kuulunud ka Psalmid 111–112. Juba Psalmis 111 leidub viide Iisraeli vabastamisele Egiptusest (Ps 111:9): «Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks.» Jeesuse eeskuju kohaselt tõlgendavad kristlased psalme 111–118 ülestõusmisaja sündmuste valguses. Neid psalme koos jüngritega lauldes nägi Jeesus prohvetlikult ette nende psalmide teostumist oma elus. Kui Jeesus Jeruusalemma ratsutas, oli rahvahulk ju Psalmi 118 sõnadega hüüdnud: «Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!»
Kristlased meenutavad ülestõusmispühal Jumala suuri tegusid. Maailma patu pärast risti löödud Jeesus äratati surnuist üles. Jumal näitas oma väge ja võimu (Ps 111:2–4): «Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti. Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.» Neist suurtest tegudest lauldakse Ilmutusraamatus Moosese ja Talle laulus (Ilm 15:3–4): «Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: «Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.»»
Psalmi tekst räägib kristlastele Jumala päästetegudest ülestõusmispühade ajal. Salm 5 räägib Jeesuse seatud armulauast: «Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.» Jeesus seadis uue lepingu pühal armulaual päev enne oma surma. Ta tõotas olla koos oma jüngritega kõik päevad kuni maailma lõpuni. Sellepärast jagab Ta nendega toidulauda ja kingib armulaual pattude andeksandmise, nagu psalmi 4. salmis öeldakse: «Halastaja ja armuline on Issand.»
Jeesus ratsutas eesli seljas Jeruusalemma ja teatas oma jüngritele juba ette neile antavast misjoniülesandest. Jüngrid mõistsid misjoniülesannet alles pärast Jeesuse ülestõusmist. Sakarja raamatu ennustus eesli seljas Jeruusalemma ratsutavast Messiast sisaldab kogu maailma puudutavat ülesannet (Sk 9:9–10): «Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni.» Sakarja ennustab, et Messias hävitab küll oma armee, kuid vallutab maailma. Messia relvaks on «rahusõnum», mis levib kogu maailma. Psalmi sõnu Jumala rahvast, kes saab endale kõik maad, võib mõista kristliku misjoniülesande valguses. Kristlik sõnum kiirgab kogu maailma (Ps 111:6–8): «Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa. Tema kätetööd on tõde ja õigus; usaldatavad on kõik ta seadmised. Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses.»
Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011
Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015