Psalm algab sõnadega (Ps 138:1): «Ma tänan sind kõigest oma südamest, jumalate ees ma mängin sulle!» Tekst on kirikupiiblis tõlgitud tendentslikult. Heebreakeelse teksti järgi pole võimalik teksti pookida «muid jumalaid». Tegemist on Jumala ülistamisega. Septuaginta tõlgib teksti nõnda: «Kõigest oma südamest ma tänan sind, Issand, sest sa kuulsid mu sõna, inglite ees ma laulan sulle.» Ilmselt põhineb just sellele salmile apostel Pauluse üleskutse naistele palvetada kaetud peaga (1Kr 11:10): «Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.» Koguduse keskel on inglid ning sellepärast peetakse armulaualiturgiat Jumala ja Tema inglite ees.

Kust on Paulus võtnud arusaama, et Psalm 138 viitab just naiste palvetamisele? Vaevalt me saame selle kohta kunagi täit kindlust, aga kristlastena võime pidada salmi 6 seotuks Maarja ülistuslauluga: «Issand on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära.» Maarja laulis oma kiituslaulus (Lk 1:52): «Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke.» Andes nõusoleku saada Issanda emaks, teadis Maarja eesolevatest raskustest. Teda kahtlustataks abielurikkumises, aga Jumal kaitses teda, andes talle abikaasaks Joosepi. Vaga Joosep kandis Maarja eest hoolt ning päästis tema ja Jeesus-lapse mitmel korral surmast, ka Heroodes Suure paranoiliste mõrvaplaanide eest.

Psalmis palutakse Jumalalt abi ning ülistatakse Tema püha nime (Ps 138:2–3): «Ma kummardan su püha templi poole ja tänan su nime su helduse ja ustavuse pärast; sest suuremaks, kui on kõik su kuulsus, oled sa teinud oma tõotuse. Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle; sa tegid mind julgeks, mu hinges on tugevus.» Oma kiituslaulus viitab Maarja Jumala pühale nimele (Lk 1:47–50): «Mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.»

Vaga Siimeon annab Maarjale teada, et tema südant läbistab mõõk (Lk 2:34–35): «Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: «Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – ja sinu endagi hinge läbistab mõõk –, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.» Psalm lõpeb palvega, milles saab nähtavaks usaldus Jumala vastu (Ps 138:7–8): «Kuigi ma käin keset kitsikust, elustad sina mind; mu vaenlaste viha vastu sa sirutad oma käe ja su parem käsi aitab mind. Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd!» Maarja mõistis, et ta osaleb Jumala suures plaanis. Ta andis Jumalale au ning palus Temal viia asi lõpule. Jumal oskab kaitsta oma ettevõtmisi keset jumalatut maailma. Oma kiituslaulus palub Maarja psalmi sõnadega Jumalat, et see näitaks oma käte jõudu (Lk 1:51): «Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.»

Miks katab kristlasest naine oma pea koguduse koosolekul, kui ta palvetab või prohveteerib? Üks vastus võiks olla järgmine: ta tuletab meelde Jeesuse ema ja tema kiituslaulu. Ta ülistab Jumalat, kelle inglid ja pühad osalevad kõikidel jumalateenistustel. Jeesuse ema Maarja on üks neist pühadest.

Tõlgitud autori loal väljaandest: Antti Laato, Kristus Psalmeissa, Perussanoma 2011

Tõlkinud Illimar Toomet, Märjamaa, 2015