Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirilli sõnul on Venemaa eriliseks missiooniks olla õigeuskliku kristluse kants ning hoida rikkumatuna alal ortodoksset usku, traditsioone, kultuuri ja kristlikke moraaliprintsiipe. Võib-olla just seetõttu on Vene kiriku vastu koondunud jõud, mis püüavad Kreeka õigeusumaailma Venemaast eemale kiskuda, jätkas patriarh.
"Meil on usaldusväärne informatsioon, et kõik, mis praegu õigeusumaailmas toimub, ei ole juhus, lihtsalt ühe usutegelase kapriis, kelle mõistus pole selge," ütles patriarh Kirill, viidates arvatavasti Konstantinoopoli patriarhile, kes andis Ukraina erinevatele usurühmitustele iseseisva kiriku staatuse.
"Tegemist on väga spetsiifilise plaani elluviimisega eesmärgiga rebida Kreeka maailm Venemaast eemale. Toimepanijate – ma ei oska neid strateege nimetada kuidagi teisiti – arvates on Vene kirik mingisugune "pehme jõud", mille abil Venemaa mõjutab ümbritsevat maailma. Kuid miks Venemaa ei või jagada oma vaimulikke ande?"
Ukraina küsimus lõhestab üha teravamalt õigeusumaailma. Lisaks Konstantinoopoli patriarhaadile on uue Ukraina õigeusukiriku iseseisvust äsja tunnistanud ka Kreeka õigeusukiriku esikarjane, Ateena metropoliit Hieronymus, ehkki mitmed kreeka piiskopid olid selle vastu.
Teised õigeusukirikud, sealhulgas vanad patriarhaadid nagu Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemm on seni hoidnud seda tegemast.
Moskva patriarhaat on katkestanud armulauaosaduse Konstantinoopoliga ning on lubanud seda teha ka nende Kreeka piiskoppidega, kes Ukraina skismaatikuid tunnustavad.
Vene meediaväljaanded annavad mõista, et Vene õigeusukiriku vastast tegevust orkestreerib USA. Alles hiljuti kohtus Konstantinoopoli-meelne Ukraina kirikujuht Epifanius (Dumenko) USA riigisekretäriga.
