Türgi ülemkohus langetab 2. juulil otsuse, kas Istanbulis (Konstantinoopolis) asuv endine Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraal, mis praegu tegutseb muuseumina, muudetakse taas kord muhamediusu mošeeks. Ühe Türgi poliitiku, riigi presidendi lähedase liitlase sõnul tuleb mõista, et Hagia Sophia sümboliseerib moslemite vallutust.
29. mail, mil tähistati kristliku Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli langemist türklaste kätte aastal 1453, loeti endises kirikus koraani.
Asjade selline kulg on tekitanud pahameelt ortodoksse elanikkonnaga naaberriigis Kreekas.
«Nad ütlevad, et me ei peaks Hagia Sophiast mošeed tegema. Kes valitseb Türgit? Teie või meie?» ärritus seepeale Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. «Me ei vaja teie luba. Õigusriigina ootame me riiginõukogu otsust. Kui otsus on tehtud, käitume vastavalt.»
Presidendile sekundeeris Erdoğani liitlane, Türgi Rahvusliku Liikumise partei juht Devlet Bahçel.
«Hagia Sophia on mošee, Türgi moslemitest elanike vallutuse sümbol. See tõde ei muutu ja kõik peavad seda mõistma. Kui Allah tahab, ei kõla Hagia Sophiast kellade helin, vaid adhan (islami palvekutsung),» teatas Devlet Bahçel.
Mošeeks muudetud Hagia Sophiast sai muuseum 1934. aastal ilmaliku Türgi esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürki ajal.
Türgi ülemkohus peaks otsuse tegema 2. juulil. Kui leitakse, et valitsuse 1934. aasta otsus oli vastuolus seadusega, avatakse Hagia Sophia jälle mošeena.
Türgi ajakirjanduse teatel on president Erdoğan juba andnud korralduse muuta Hagia Sophia staatust selliselt, et see tegutseks edaspidi nii mošee kui muuseumina.
Hagia Sophia staatuse säilitamisele muuseumina on samas toetust väljendanud Vene Õigeusu Kiriku välissuhete osakonna juht metropoliit Illarion.
«Miljonitele inimestele kõikjal maailmas, eriti õigeusklikele kristlastele, on see kirik Bütsantsi sümbol ja õigeusu sümbol. See ehitati 6. sajandil keiser Justinianuse poolt nimelt Ida-Rooma impeeriumi ortodoksseks pühakojaks,» ütles metropoliit Illarion.
«Mistahes katse muuta Hagia Sophia praegust staatust muuseumina kahjustab olemasolevat habrast interkonfessionaalset ja uskudevahelist tasakaalu,» hoiatas Vene kiriku esindaja.
