Gröönimaa apostliks kutsutud taani-norra luterliku vaimuliku ja misjonäri Hans Egede (1686–1758) kuju Gröönimaa pealinnas Nuukis, mille «antirassistidest» vandaalid 30. juunil punase värviga üle kallasid, jääb oma kohale. Rahvahääletusel toetas «Taani kolonialismi sümboliks» nimetatud kuju alles jätmist 921, maha võtmist 600 inimest.
Rahvahääletusest võttis siiski osa üsna vähe inimesi, sest hääleõiguslikke kodanikke on kokku umbes 23 000.
Hans Egede seilas kahe laeva ja umbes 40 kolonistiga Gröönimaale aastal 1721. Viikingite järeltulijatest asunike asemel, keda Egede otsima läks, leidis ta eest põlisasukad inuitid.
Esimesed põliselanike lapsed ristiti 1724. Kaks neist võeti kaasa Taani, kus nad inspireerisid vennastekoguduse rajajat krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi. Gröönimaale rajati hernhuutlaste misjonijaam, millest kujunes tänane pealinn Nuuk.
Alates 1737 aastast tegutses Hans Egede misjonäride-kateheetide seminari juhatajana, 1741 nimetati ta Gröönimaa luterlikuks superintendendiks.
Gröönimaa kuulub autonoomse piirkonnana Taani kuningriigi koosseisu.
