President Donald Trump esitas USA Ülemkohtu uueks liikmeks 48-aastase katoliiklasest seitsme lapse ema Amy Coney Barretti. Kui viimane ametisse kinnitatakse, on ülemkohtus kuus konservatiivset ja kolme liberaalset kohtunikku.
Ülemkohtu liikme koht vabanes liberaalse kohtuniku Ruth Bader Ginsburgi surmaga. Demokraatide leer on nõudnud, et uue kohtuniku peab nimetama 3. novembri presidendivalimiste võitja. Seetõttu ennustatakse raevukat vastuseisu Barretti kandidatuurile.
«Ühendriike ootab ees aastakümneid pimedust,» kurtis Eesti Päevalehe erikorrespondent, vasakaktivist Krister Paris pärast Ginsburgi surma. Konservatiivi ametisse kinnitamise korral võib ülemkohus Parise väitel «hakata langetama hoopis enam indiviidi vabadusi piiravaid otsuseid kui seni.»
Ühendriikide senatis on vabariiklastel 53 ja demokraatidel 47 kohta. Selline jõudude vahekord tagaks Trumpi esitatud kandidaadi kinnitamise. Ent mõned vabariiklaste leeris võivad siiski ootama jääda presidendivalimiste võitja selgumist.
Portaal Objektiiv.ee vahendab, et abordiõiguste teemal Barrett varasemalt otsuseid langetanud pole, kuid ta kritiseeris 2012. aastal teravalt Barack Obama administratsiooni otsust, mis nõudis usuorganisatsioonidelt oma töötajatele abordi, sterilisatsiooni ning rasedusvastaste vahendite jaoks töökindlustuse andmist.
Immigratsiooni teemal on ta kaitsnud Trumpi õigust keelata permanentse residentsuse õiguse andmist neile immigrantidele, kes on saanud riigilt rahalist toetust.
Barrett on tuntud ka relvade kandmise õiguse kaitsjana. Ta on võtnud seisukoha, et relvaõigust võib keelata vaid isikutele, kes on ühiskonnale ohtlikud. Nii ei saa seda õigust tema hinnangul võtta näiteks kriminaalkurjategijatelt, kes on karistuse saanud mittevägivaldse teo eest.
