Rootsi luterlik kirik valmistab ette uut lauluraamatut. Lauluvalikut tahetakse mitmekesistada laulatuse- ja matuselaulude osas. Samuti soovitakse lisada laule, mis käsitleksid pandeemiaga kaasnevaid hirme. Oma soovid lauluraamatu sisule on ka Rootsi geikristlaste ühendusel – selles soovitakse näha rohkem sooneutraalse tekstiga ja samas laiendatud abielumõistega arvestavaid laule.
Alates 1645. aastast on Rootsi kirikus olnud kasutusel neli koraaliraamatut. Neist viimase 1986. aastal kasutusele võetu ettevalmistamine kestis 20 aastat.
Sarnaselt praegusega kavandatakse ka uude koraaliraamatusse mahutada ligikaudu 800 laulu. Lauluraamatu koostamise koordinaator Henrik Tobin ütles portaalile SVT.se, et kogudused ootavad suuremat valikut laulatuse- ja matusekoraalide osas. Samuti soovitakse lisada laule, mis käsitleksid pandeemiaga kaasnevaid hirme.
Ehkki paljudes Rootsi kogudustes kasutatakse laulmisel sõnade projitseerimist seinale, soovib Tobin, et väljaanne oleks ka paberile trükitud.
Oma soovid lauluraamatu sisule on ka Rootsi kristlikul LGBTQ ühendusel Ekho. Selle juht Johanna Wikberg osutab vajadusele võtta raamatusse sooneutraalse tekstiga koraale – näiteks et Jumala nimetamisel ei kasutataks nii palju sõna «Isa» või meessoost isikulist asesõna.
Wikberg ütleb, et neid sõnu võib küll kasutada, aga see ei ole alati vajalik: «Küsimus on selles, et iga inimene võiks tunda end jumalateenistusele kaasatuna ning tunda, et see keelekasutus on mulle kohane ning sellele, kuidas ma Jumalat näen. On palju neid, kes ootavad midagi uut.»
Samas ei olnud Wikberg kindel, kas meessoole viitavaid sõnu saab kõikjalt eemaldada – eelkõige autoriõiguste tõttu.
Samuti ootab kristlik homoühing, et laulatusekoraalid arvestaksid paremini laienenud arusaamaga abielust. Wikbergi arvates tingib seda asjaolu, et kiriku arusaam abielust kui õiguslikust institutsioonist on asendunud abielu mõistmisega üheksliitva armastusena. See peaks nähtavaks saama ka koraalide valikus.
