Harri Tiido sõnul on usuteema omandanud USA välispoliitikas seninägematu kaalu. Tema hinnangul kasutatakse kristlaste usuvabadusest kõnelemist ettekäändena, et õigustada sallimatust, homofoobiat, islamofoobiat ja kristluse ülimuslikkust. Tiido manitseb Eestit mitte ronima kiriku käsulaudadega ilmalikku poliitikasse.

«Tegelikult tuvastati juba president Barack Obama ajal, et usuvabadust kasutatakse «koodväljendina» diskrimineerimiseks, sallimatuseks, rassismiks, seksismiks, homofoobiaks, islamofoobiaks ja kristluse ülimuslikkuse õigustamiseks,» rääkis endine diplomaat Vikerraadio saates «Harri Tiido taustajutud».

Tiido hinnangul ei ole president Donald Trumpil väga tugevaid religioosseid vaateid, kuid «kristlik natsionalism» on mõnede arvates tema valitsuse keskseid mõjureid. Näiteks välisminister Mike Pompeo kabinetis olevat piibel kogu aeg avatult laual.

Tänavu veebruaris asutati Washingtonis USA valitsuse eestvedamisel rahvusvaheline usuvabaduse allianss, mille asutajaliikmete hulgas on ka Eesti.

Eesti rollist selles alliansis arvab Tiido: «Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole erilist mõtet selles usuvabaduse alliansis pioneeriaktivisti mängida, pigem tasub piirduda kuulamisega, kui kord juba selle kompoti sisse on astutud. Ning kirik ja riik on meil eraldatud, mistõttu ei tasu kiriku käsulaudadega ilmalikku poliitikasse ronida.»