Kuressaare Laurentiuse kogudus tähistas lauritsapäeval viiesaja aasta möödumist kiriku ja koguduse esmamainimisest. Nimelt pärineb aastast 1522 teade, et Kuressaare Laurentiuse kihelkonnakiriku preestri ametikoht oli vakantseks jäänud.
Märterpühak Laurentiusele (diakon Roomas, surn. 258) on Eestis pühendatud veel Pühalepa kirik Hiiumaal ning Kuusalu, Nõo ja Laatre kirik mandril. Samuti on teada, et Laurentiusele pühendati kabel Tallinna Oleviste kiriku lõunaküljel (14. saj), Kirimäe kabel (Lääne-Nigula), Paasvere kabel (Simuna), kabel Koonga mõisa maadel (Mihkli) ja kabel Halliste kihelkonnas.
Kuressaare Laurentiuse kirik paiknes algselt piiskopilinnuse lähedal, ent pärast põlengut 1612. aastal ehitati uus kirik oma praegusele asukohale kaugemale nihkunud linnasüdames.
Kiriku tähtpäevaks anti välja ajalooteemaline trükis «Kuressaare Laurentiuse koguduse 500 aastat» ja kirikus toimus konverents, kus kunstiteadlane Anu Mänd kõneles Püha Laurentiusest kunstis, Garel Püüa tegi arheoloogiliste uuringute põhjal ülevaate kirikuhoone kujunemisest ning Õilme Salumäe tutvustas koguduse väljapaistvamaid õpetajaid 17.–19. sajandil. Püüa ja Salumäe on ka nimetatud raamatukese sisu autorid.
Piiskop Joel Luhamets, kes teenis Kuressaare kogudust aastatel 1978–1989, meenutas muu hulgas tolleaegseid kokkupuuteid KGB-ga, keda kartis isegi kohalik täitevkomitee. KGB püüdis ka teda kui noort vaimulikku koostööle värbamise eesmärgil hirmutada.
«Mina allkirja ei andnud,» märkis piiskop Luhamets.
Pärast ettekandeid tutvustati kiriku ette paigutatud infostendi ning tutvuti mitmete kirikus asuvate esemete ja pühakojas aset leidnud töödega.
Õhtul toimus kirikus nimepäeva piiskoplik missa.
