«Kui küsida, mis usku on eestlased, mida oskame vastata? Millise usuga eestlane ennast identifitseerib?» küsib EELK peapiiskop Urmas Viilma usupuhastuspühaks kogudustele saadetud karjasekirjas.
Peapiiskop tõdeb, et Eestis on usklikud inimesed vähemusgrupp. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel peab ennast usklikuks 28,7% Eesti elanikkonnast. See on vähem kui kolmandik. Kristlasi on rahvaloenduse kohaselt 26,5%. Koguni 71,3% Eestimaa elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku (58,4%) või ei soovinud nad vastata rahvaloenduse ajal usku puudutavale küsimusele (12,9%).
«Kui küsime, mis usku valdavalt on poolakad, saame vastuseks: katoliiklased. Kui küsime, mis usku on valdavalt inglased, saame vastuseks: anglikaanid. Kui küsime, mis usku on kreeklased või venelased, saame öelda: ortodoksid. Kui küsime, mis usku on valdavalt soomlased, saame öelda, et luterlased. Kui küsida, mis usku on eestlased, mida oskame vastata? Millise usuga eestlane ennast identifitseerib?»
Peapiiskop Viilma leiab, et usuline puhastumine ja usu parandamine saab alguse meeleparandusest, millele viitab ka kõige esimene tees Martin Lutheri 95 teesist: «Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles «Parandage meelt» jne, siis tahtis ta, et kogu usklike elu oleks meeleparandus.»
