Soome peapiiskopi Tapio Luoma sõnul on piiskoppide ettepanek tunnustada samasooliste abielu kiriku ühe abielukäsitusena rohke palvetamise ja Jumala tahte otsimise tulemus. Peapiiskopi arvates ühendab kirikuliikmeid Kristus, mitte ühesugune arusaam mõnest üksikust küsimusest.
Maikuu keskel koguneb Soome evangeelse-luterliku kiriku kirikukogu korralisele istungjärgule. Kirikukogu päevakorras on ka piiskoppide kogu hiljutine ettepanek tunnustada lisaks senisele, kristliku õpetusega kooskõlas olevale abielukäsitusele abielust kui mehe ja naise liidust, ka uut, Soome uuenenud perekonnaseaduse arusaama abielust kui kahe inimese liidust, s.t nn homoabielu.
Peapiiskop Tapio Luoma selgitas kujunenud olukorda ja oma isiklikke vaateid ajalehes Kotimaa.
Luoma sõnul ühendab erinevalt mõtlevaid kirikuliikmeid eelkõige Kristus ning mitte arusaam abielust või mõnest muust üksikküsimusest. See kehtib ka kiriku juhtimise kohta: «Kui rääkida otseselt kirikukogust, siis otsime seal ühiselt seda, mis on hea kogu kirikule ning kooskõlas Jumala tahtega. See on kogu kiriku juhtimise eesmärk. See, mis on hea inimesele ja on hea kirikule, ei saa olla kaks erinevat asja.»
Peapiiskop märkis ka, et kirikus tuleb õppida elama selle ebamugavusega, et teine inimene mõtleb teisiti, selle valguses kerkib esile lugupidava arutlemisviisi tähendus.
Luoma tunnistas, et tema enda suhtumises abielu küsimusse on aja jooksul toimunud teatud muutus, ehkki ta ei taju, et ta ise oleks muutunud. Teatud muutus on toimunud tema mõtteviisis. Luoma arvates on kiriku traditsioon pikka aega defineerinud abielu mehe ja naise liiduna, sarnaselt sellega, kuidas sinine ja punane värv moodustavad segunemisel lilla värvi. Teisalt võib abielu näha ka partnerlusena, vastastikuse toetamise ja abistamisena.
Tänavu märtsis esitatud piiskoppide ettepanek tunnustada ka nn homoabielu on Luoma sõnul paljude arutelude ja rohke palvetamise tulemus, talle endale ja teistele piiskoppidele on see olnud vaimulik protsess, milles on otsitud Jumala tahet.
Peapiiskop loodab, et piiskoppide kogu ettepanek leiab kirikukogus toetust. See ei lõpeta küll arutelu, aga see oleks hea viis minna edasi, et kirikus valitseks üksmeel ja rahu.
Samas ei peaks Luoma sõnul kartma kirikusiseseid erimeelsusi, mida on olnud läbi ajaloo, alates algkoguduse küsimusest ümberlõikamise kohta. «Ka meie ärkamisliikumistes on erinevaid rõhuasetusi ristimisest, usule tulemisest ja õndsakssaamisest. Praegune olukord ei ole uus.»
Tagasilööke ei peaks kartma ka oikumeenilistes suhetes, kuna suhted Põhjamaade kirikutega, kus abielukäsitust juba on laiendatud, on niigi toimivad. Küsimuseks on, millised saavad olema suhted nt katoliku kirikuga.
Küsimusele, mida hakatakse abielu kohta õpetama leeritundides, vastas peapiiskop, et iga vaimulik saab õpetada nii, nagu ise õigeks peab, kuid rääkima peab mõlemast arusaamast. Asjatuid vaidlusi pole mõtet pidada, aga vaikida teistsugusest arusaamast ka ei tohi.
Küsimusele, kas praegune ettepanek võiks tulevikus viia selleni, et alles jäetakse vaid üks, vastas peapiiskop Luoma, et piiskoppide kogu soovi tunnustada võrdselt kahte erinevat abielukäsitust ei ole kindlasti ettevalmistav samm järgmisteks sarnasteks muutusteks.
