ÜRO eksperdid väljendasid 15. detsembril muret Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK) vastu suunatud seadusandlike ja haldusmeetmete pärast, mis võivad kujutada endast usu- või veendumusvabaduse ning vähemuste õiguste lubamatut piiramist.
Eesti võimude käitumist kritiseerisid ühiselt demokraatliku ja õiglase rahvusvahelise korra edendamise sõltumatu ekspert George Katrougalos, usu- ja veendumusvabaduse eriraportöör Nazila Ghanea ja vähemuste küsimuste eriraportöör Nicolas Levrat.
Kanooniline identiteet ja vaimne lojaalsus on usuvabaduse lahutamatu osa
«Oleme mures, et Eesti ametivõimude hiljutised sammud – alates seadusandlikest muudatustest kuni haldusotsusteni – näivad ebaproportsionaalselt mõjutavat ühte usukogukonda,» ütlesid eksperdid. «Kanooniline identiteet, kiriklik hierarhia ja vaimne lojaalsus on usuvabaduse lahutamatud osad ning rahvusvahelise õigusega täielikult kaitstud,» ütlesid nad.
Eksperdid osutasid kirikute ja koguduste seaduse muudatustele, 2025. aasta mais tehtud kohtuotsusele ja avalikele avaldustele EKÕK kanoonilise alluvuse vastu, mis nende sõnul võib häbimärgistada riigi suurimat kristlikku konfessiooni ja olulist institutsiooni nii etniliste eestlaste kui ka Eesti märkimisväärse venekeelse kogukonna jaoks.
Riiklik julgeolek ei ole usuvabaduse piiramise lubatud alus
Samuti väljendasid eksperdid muret avaliku rahastamise lõpetamise, EKÕK konsultatsioonidest väljajätmise, vaimulikke mõjutavate elamislubade andmise piiravate otsuste ja avalikustamata julgeolekuhinnangutele tuginemise pärast.
«Riiklik julgeolek ei ole usu- või veendumusvabaduse piiramise lubatud alus,» ütlesid eksperdid, viidates kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 18 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 9. Ekspertide sõnul peavad kõik piirangud peavad olema põhjendatud ja seejuures tuleb pöörata erilist tähelepanu inimõiguste täielikule austamisele ning jälgida proportsionaalsust, vajalikkust ja mittediskrimineerimist.
Eksperdid tõid välja mure kiriku pikaajalise rendilepingu ootamatu lõpetamise pärast Tallinnas, Pühtitsa kloostri kindlustusmaksete olulise ja põhjendamata suurenemise ning juhtivvaimulike väljasaatmise või de facto kõrvaldamise pärast ilma piisavate menetluslike tagatisteta.
«Sellised teod häirivad normaalset usuelu ja võivad õõnestada autonoomiat, mis peaks olema usu- või veendumusvabaduse alusel tagatud,» ütlesid nad.
Eesti riigiasutused lõid ühe kiriku suhtes vaenuliku õhkkonna
Eksperdid märkisid ka, et kuigi kirikute ja koguduste seaduse muudatused on koostatud üldistena, on nende vajalikkust põhjendatud peaaegu eranditult seoses EKÕK ajalooliste kanooniliste sidemetega Moskva patriarhaadiga. Juba enne õigusakti vastuvõtmist olid teatud riigiasutused võtnud omaks vaenuliku suhtumise (inglise k. an adversarial environment), mis on vastuolus riigi kohustusega olla usu või veendumuste küsimustes neutraalne.
Eksperdid tervitasid president Alar Karise otsust jätta muudatused välja kuulutamata ja edastada need läbivaatamiseks riigikohtule.
Eksperdid kutsusid Eesti valitsust üles peatama kirikute ja koguduste seaduse muudatuste põhiseaduspärasuse selgumiseni riigikohtus asjasse puutuvad haldus- ja kohtumenetlused ning alustama kaasavaid konsultatsioone mõjutatud kogukondadega.
«Oleme valmis abistama ametivõime tagamaks, et riikliku julgeoleku poliitika austaks täielikult kõigi usu- ja vähemuskogukondade ees seisvaid eranditeta kaitsemeetmeid.»
Pressiteate kohaselt on ÜRO eksperdid selles küsimuses astunud Eesti ametivõimudega ühendusse.
