Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak kirjutab Postimehes, et Eesti riiki rangelt ilmalikuks nimetanud president Kersti Kaljulaidil ei ole õigus – ükskõik millist Eesti riigi aluseks olevat dokumenti või ka tavapraktikat vaadates ei ole Eesti riik oma olemuselt ei ilmalik ega vaimulik.
"Riigikiriku puudumine ei tähenda nõuet usuvastasuseks. Meie õigusruum garanteerib kirikute vabaduse riigiinstitutsioonide sekkumise eest; samas annab usuühendustele ja nende liikmetele kõik õigused osaleda kodanikuühiskonna osana riigi elu kujundamises," kirjutab Espak.
"Saame ehk väita, et Eesti riik on usuliselt neutraalne – ei ilmalik ega vaimulik nähtus, mille ülesandeks on garanteerida turvaline kooseksistents eri maailmanägemustele, sh islamile. Kui aga öelda riigi kohta "rangelt ilmalik", ei näiks see enam põhiseaduse mõttega kooskõlas. Sellisel juhul propageeriks riik ühte konkreetset maailmavaadet või usudoktriini teisi välistades."
Hiljuti väljendas president Kersti Kaljulaid mõtet, et terroriohu eest aitab Eestit kaitsta rangelt ilmalik riik.
"Arvan, et just see, et Eesti on rangelt ilmalik riik, tagab meile sellise olukorra, kus me ei pea kodumaal nende asjade pärast liiga palju muretsema," ütles Kaljulaid.
Loe lähemalt siit.
