Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) mõistab ühemõtteliselt hukka täna parlamendi õiguskomisjonis aset leidnud riigikogu kodukorra seaduse teadliku ja tahtliku rikkumise, mis pandi toime seoses sooviga vältida kooseluseaduse tühistamise seaduse jõudmist esimesele lugemisele enne kohalike omavalitsuste volikogude valimist.
Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sätestab §-s 97 lõige 2, et eelnõu esimene lugemine peab toimuma riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates.
Sellest hoolimata hääletasid täna toimunud õiguskomisjoni istungil viis komisjoni liiget – Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Heljo Pikhof, Hardi Volmer ja Meelis Mälberg – selle seadusest tuleneva nõude rikkumise poolt ja lükkasid sellega tagasi võimaluse saata kooseluseaduse tühistamine riigikogu suurde saali arutelule seadusega ette nähtud seitsme nädala sees. Vabaerakondlane Külliki Kübarsepp hoidus teadlikult hääletamisel osalemisest ning seega sisuliselt aitas õigusvastasele lahendusele kaasa.
"Sellest, mis täna riigikogu õiguskomisjonis toimus, nähtub, et meie parlamendis võtab maad ja kinnistub väga ohtlik mentaliteet, mis ei austa õigusriigi põhimõtet ning peab parteilistes huvides võimalikuks otsest seaduserikkumist," toonitas SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ning lisas, et tegu on probleemiga, mis ületab kaugelt kooseluseaduse ja selle tühistamisega seonduva küsimusteringi.
"See, mida me siin näeme, on tegelikult poliitilise kultuuri lagunemine ja austuse puudumine õigusriigi elementaarsete põhimõtete vastu. Õigusriiklus tähendab paljuski just seda, et avalikku võimu tuleb teostada põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste kohaselt ka siis, kui see ei ole mugav või meelepärane. Kui jõuame aga olukorda, kus poliitikud leiavad, et võivad vastavalt oma suvale seadusi täita või mitte, siis on olukord tõsiselt kurjakuulutav."
Vooglaid kutsub juristkonda üles mitte sallima õigusriigi põhimõtte avalikku, teadlikku ja tahtlikku rikkumist ning võtma selle vastu jõuliselt sõna, kuna juristkonnal lasub õigusriigi põhimõtte kaitsel eriline vastutus.
"Kui õigusriigi põhimõtte teadlik ja tahtlik eiramine kiidetakse ühel juhul heaks, loob see kindlasti pretsedendi, mis annab nii praegustele rikkujatele kui ka võimalikele tulevastele rikkujatele vaid julgust juurde. Seega on äärmiselt oluline riigivõimu otsesed kuritarvitused avalikult hukka mõista ning tõstatada ka küsimus sellest, milline peaks olema nende parlamendiliikmete vastutus, kes teadlikult ja tahtlikult toetavad riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumist."
Vooglaiu sõnul on võimatu rääkida Eestist kui õigusriigist, kui avalikkus kiidab kehtiva õiguse rikkumised vaikivalt heaks. Samuti toonitab ta, et austus riigikogu kodu- ja töökorra reeglite vastu ja teadmine, et neid reegleid vastavalt oma suvale ei painutata, on eelduseks ka sellele, et Eestist saaks üleüldse rääkida kui parlamentaarse demokraatiaga riigist.
