Rootsi sotsiaaldemokraadid hauvad plaani keelata usulistel gruppidel, kes "ei toeta võrdsuse ja inimõigustega seonduvaid fundamentaalseid väärtusi", pidada erakoole. Rootsi ühiskonnas debateeritakse eriti moslemite erakoolide ning neis pakutava väärtussüsteemi üle.
Vastavasisulist eelnõud ei ole veel parlamendile esitatud, kuid avaliku halduse minister Ardalan Shekarabi ütles, et koolides peaksid ohjad olema õpetajate ja pedagoogide, mitte preestrite või imaamide käes.
Rootsi haridusminister Gustav Fridolin kirjutas ajalehes Aftonbladet, et kavas on reegleid karmistada: "Neil, kes ei toeta võrdsuse ja inimõigustega seotud fundamentaalseid väärtusi, ei tuleks enam lubada Rootsis erakooli pidada."
Haridusminister lisas, et isegi usuliste organisatsioonide poolt asutatud koolides ei tohi lapsi sundida osalema usulises tegevuses ning et kooliharidus peab religiooni mõjudest täielikult vaba olema.
Rootsi punaroheline, sotsidest ja rohelistest koosnev valitsus määras jurist Lars Arrheniuse uurima, missugust religioosset õpet usulise kallakuga erakoolides antakse, ning on palunud tal hinnata, kuidas koostada uus seadus nii, et see oleks kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
Haridusminister Fridolin rõhutas, et neil pole kavas ära keelata kõik usulised erakoolid, nagu sotsiaaldemokraadid kunagi varem soovisid.
"Minu poolest ei ole mõtet rünnata juudi koole, mis on Rootsis eksisteerinud 1950. aastatest peale," ütles Fridolin.
Rootsi erakoolide seas on 59 kristlikku ja 11 moslemikooli ning üks juudiusu kool. Juutide koole on veelgi, ent need ei lange usulise kallakuga koolide kategooriasse.
Rootsi erakoole ehk vabakoole (friskolor) rahastab riik, sest neil on keelatud küsida õppemaksu. Kümne aasta eest õppis erakoolides umbes 10 protsenti kõigist õpilastest.
Objektiiv / Meie Kirik
