Bulgaaria parlament menetleb seaduseelnõud, millega kitsendataks oluliselt usuvabadust. Kuigi eesmärgiks on kaitsta riiki välismaalt tulevate äärmuslike ja fundamentalistlike mõjude eest, tekib eelnõu vastuvõtmisest tõsiseid probleeme kõigile usurühmadele, välja arvatud kohalikud ortodoksid ja moslemid.
Kui eelnõu saab seaduseks, lubatakse jumalateenistusi pidada üksnes selleks ettenähtud hoonetes.
Jumalateenistust tohivad pidada riigi poolt litsenseeritud vaimulik ning nad võivad seda teha üksnes bulgaaria keeles. Kõik välismaal ettevalmistuse saanud protestantlikud, katoliiklikud, nelipühi, baptisti või nelipühi vaimulikud kaotaksid õiguse töötada pastoritena.
Eelnõu kohaselt ei saa kirikud, mille liikmeskond on väikesem kui üks protsent rahvastikust, rajada oma koole. Väikestel kirikutel ei oleks seega võimalik rajada isegi oma pastorite ettevalmistamiseks õppeasutusi.
Ühtlasi tahetakse keelata koguduste rahaline toetamine välismaalt tulevate annetustega, nendega võib toetada üksnes hoonete ehitamist või sotsiaaltööd.
Ametliku staatuse saaksid üksnes Bulgaarias vaimulikukoolituse saanud õigeusu preestrid ning riik maksaks neile palga. Samamoodi maksaks riik palka Bulgaarias koolitatud imaamidele.
Registreerida lubataks kogudusi, millesse kuulub vähemalt 300 liiget, mis tähendaks kõigi muude koguduste sulgemist peale ortodokside ja moslemite. Menetluse käigus on algne liikmearvu miinimumnõue kerkinud kolmesajalt kolme tuhandeni.
Seaduseelnõuga tahetakse kaitsta riiki välismaalt tulevate islamiäärmuslike, terroristlike ja usuliselt fundamentalistlike rühmituste eest.
Samas ei reguleeritud koguduste elu nii radikaalselt isegi kommunistliku režiimi ajal.
85 protsenti bulgaarlastest on ortodoksid, 10 protsenti moslemid.
