Lõppeva aasta viimases raadiosaates "Objektiiv" arutlesid Varro Vooglaid ja Markus Järvi kristlaste osalemise üle poliitilises elus. Kristlaskond on omaks võtnud kaotaja mentaliteedi ning harjunud sellega, et poliitilises elus ei ole neil väljavaadet tegutseda, ent sellisest suhtumiseks tuleks loobuda ja hakata seisma kristlike põhimõtete eest ühiskonnas, leidsid saates osalejad.
SAPTK juht Varro Vooglaid tuletas meelde, et riigikogu valimisteni on jäänud paar kuud, mis on küll lühike, kuid samas on piisav aeg, et kristlaskonda mobiliseerida hääletama kristlikke põhimõtteid esindavate kandidaatide poolt.
Portaali Objektiiv peatoimetaja Markus Järvi hinnangul on Euroopa kristlaskond harjunud viimase kahesaja-kolmesaja aasta jooksul kaotaja mentaliteediga.
"Me oleme harjunud sellega, et Revolutsioon marsib edasi samm-sammult, aasta-aastalt, sajand-sajandilt, see oleks nagu paratamatu ajalooline progress, nii nagu ütleks Hegel, Comte või Marx. Ja selles n-ö paratamatu progressi vaimus on kristlaskond harjunud sellega, et Revolutsioon marsib neist lihtsalt üle nii paremalt kui vasakult. Kristlased on harjunud sellega, et poliitilises elus ei ole kristlastel mingisugust väljavaadet tegutseda," nentis Järvi.
"Eestis on täpselt samamoodi kristlased samamoodi harjunud sellega, et poliitiline võim kulgeb omasoodu, teeb omad otsused, ajab läbi omad projektid ja edendab oma ideoloogiat ja kristlased on vastuvõttev pool, vaatab pealt, kuidas asjad lähevad," jätkas Järvi.
"Sellise baassuhtumisega ei saa nõustuda. Kaotaja mentaliteedist lähtuv suhtumine tuleb kristlastel ära lõpetada. Loomulikult tuleb see ära lõpetada kristlaskonna ja EKNi liikmeskirikute juhtidel eeskätt, aga oluline on, et sellise suhtumise lõpetavad ära kristlased reakristlastena, tavakristlastena, kodanikena ja nõuavad oma juhtidelt konkreetseid samme selleks, et me võiksime edasi astuda kristlaskonnana Eesti poliitilises elus ühe väga olulise mõjutajana, mitte lihtsalt passiivse pealtvaatajana," ütles Järvi.
Varro Vooglaid märkis, et argumendid, nagu ei oleks võimalik midagi ära teha ja nagu see ei oleks kohane, on väärad, pigem on küsimus tahtmises.
"Ei taheta hakata astuma sellised samme, mis võivad tekitada konflikte poliitiliste ringkondadega ja kindlasti tekitavad ka – ei maksa luua illusiooni, et need ringkonnad, kes ei toeta kristlikke põhimõtteid, ei saaks selle pärast pahaseks, et kristlaskonda mobiliseeritakse nende tagant kellegi teise taha. See on selline asi, mida ei tohi karta, mis tuleb julgelt vastu võtta," ütles Vooglaid ja lisas:
"Teine argument vajab ka tähelepanu. Sageli öeldakse, et Eesti on ilmalik riik, kus riik ja kirik on lahutatud, kus usuühendused ei tohiks sekkuda mingisuguselgi määral ja moel poliitilistesse protsessidesse. See argument on selgelt vale ja ekslik. Eesti Vabariigi õiguskorras ei ole mitte midagi sellist, mis välistaks kristlaskonna ja usuühenduste osalemise poliitiliste protsesside suunamisel."
Kuula saadet siit.
