Ülestõusmispüha ööl lahkus igavikku katoliku preester, literaat ja piiblitõlkija isa Vello Salo, teatab roomakatoliku kiriku Eesti apostelliku administratuuri kodulehekülg.
Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher) sündis 5. novembril 1925 Võisiku vallas Viljandimaal.
Nõukogude okupatsiooni ajal elas ja töötas Vello Salo paguluses, tegutsedes aktiivselt eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis ta 1993. aastal.
Aastatel 1993–1994 pidas isa Vello Salo Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast.
Aastast 2001 oli ta Pirita kloostri preester ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega.
2011./2012. õppeaastal oli isa Vello Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses. Ta oli ka Helsingi Ülikooli audoktor.
Isa Vello Salo on tõlkinud itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal on ta avaldanud uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eesti territooriumil.
1998. aastast on isa Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on olnud ja on paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, sealhulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Rootsis) liige ning Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Vello Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.
Ta on pälvinud Valgetähe II klassi teenetemärgi (1997) ja Riigivapi II klassi teenetemärgi (2006). 2018. aastal valmis temast dokumentaalfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika" (rež. Jaan Tootsen).
Isa Vello Salo peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud eksegees, kirikulugu, ajalugu (sh okupatsioonide repressiivpoliitika Eestis), kirjanduslugu (sh Eesti-Itaalia kontaktid), eesti kunstnikud välismaal ning Välis-Eesti perioodika. Ta on koostanud artikleid teatmeteostele "The Catholic Encyclopedia", "Enciclopedia Cattolica", "Lessico Universale Italiano", "Enciclopedia dello Spettacolo", "Dizionario degli Istituti di Perfezione" ja "Eesti entsüklopeedia". 1962. aastal asutas ta kirjastuse "Maarjamaa", kus ilmus üle 50 teose.
Tema panus Eesti kultuurilukku oli väga suur, kuid eelkõige ta oli tuntud hea hingehoidjana.
Foto: Vikipeedia.
