Kliimadebati on suuresti üle võtnud antikapitalistlik seltskond, kes on eelkõige vastu vabale maailmale ja demokraatiale ja kellele loodus on instrument marksistlikuks võitluseks, tõdeb orientalist ja teoloog Peeter Espak ERRi portaalis ilmunud essees.
Espaki sõnul unustatakse avaliku debati juures tihtipeale asjaolu, et ka erialateadlased ise tunnistavad, et tegelikult nad ei teagi inimtekkelise kliimasoojenemise "päris mehhanisme" ning mitte miski pole täiesti kindel.
Espak viitab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmetest teadlaste Tuul Sepa, Kajar Köstri ja Rainer Künka hinnangule, et "stsenaariumid, mille kohaselt jõuame inimtegevuse tagajärjel peagi katastroofiliste kliimamuutusteni, mida oleks võimalik otsustava tegutsemisega ära hoida, [on] tegelikult ennustused. Ennustused ei ole kunagi sajaprotsendiliselt kindlad, ja tulevikku ei näe ka kõige paremate teaduslike meetodite abi."
Kliimasõdalased tuginevad oma maailmalõpukuulutustes tihti "teaduslikule konsensusele", leiab Espak, kuid suur osa tõsiseltvõetavatest teadlastest kinnitab, et mingit konsensust sel teemal tegelikult pole.
"Nagu maailmalõppu ootavatele ususektidele omane, antakse ka erinevaid daatumeid, millal Armageddon saabub – vahel on selleks aastaks 2030, vahel "150 aasta pärast"," märgib Peeter Espak, kelle arvates on kaks on planeedi tuleviku osas kaks lahendust – revolutsiooniline hüsteeria või demokraatliku, vaba ja rikka planeedi loomine teadlaste ja innovaatorite kaasabil.
Loe lähemalt siit.
