Valitsuse kokkuhoiupoliitika tõttu koondab Eesti kaitsevägi 200 inimest. Nende seas on kaplanid ja kaitseväe orkester. Kaplaniteenistus jätkub reservis.
Endise ministri Urmas Reinsalu (Isamaa) hinnangul rünnatakse Eesti riigikaitset selja tagant:
«Pole üllatav, et valitsejate suunis tähendab ideoloogiliselt esimesena just kaitseväe traditsioonide kallale minemist.
Nii vallandatakse KÕIK kaplanid, mis on otseses vastuolus riigi poolt usuvabaduse tagamise kohustusega ning juba 2002 aastal Kirikute Nõukogu ja valitsuse koostööprotokolliga. Kaplanid on toetanud läbi aastakümnete meie ajateenijaid ja tegevväelasi nii Eestis kui välismissioonidel.
See on muidugi ideoloogiline otsus, sisuline mõte on ilmsesti kaitseväest seniste väärtuste ja vaimulike välja puhastamine.
Seda traditsioonide väljajuurimist kehastab ka kaitseväe orkestri KAOTAMINE.»
Kaplaniteenistuse kaotamist taunib ka EKRE kristlik ühendus.
«Eesti kaplaniteenistusel on üle saja-aastane ajalugu. Vahepeale jäid küll nõukogude aastad, kuid pärast taasiseseisvumist taastati see ametkond uuesti, et anda Eesti sõduritele vaimset tuge,» öeldakse Tarmo Hintsi ja Monika Helme avalduses.
«Tuletame meelde, et Eesti kaitseväe kaplaniteenistus kaotati ära nõukogude ajal. Kas see tähendab, et praegune Eesti Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus on otsustanud kasutada selles osas nõukogudeaegset mõttemalli?
Tekib küsimus: kas selle ametkonna kaotamine on ideoloogiline. Tõsiasi on ju see, et praeguse valitsuse otsused lähevad paljuski vastuollu sellega, mida kristlik õpetus sisaldab.»
