Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul on vajadus psühholoogide järele suurem kui kaplanite järele, mistõttu kärped psühholoogilist teenistust ei puuduta. Edaspidi «korraldatakse» kaitseväelastele kristlikku hingeabi kohaliku kiriku kaudu.
«Kui nüüd igapäevases teenistuses on kellelgi vaja kristlikku hingeabi, siis korraldatakse see talle läbi kohaliku kiriku. Ja kui ta kuulub mõnda teise kirikusse, siis selle jaoks on meie koordinaator olemas, kes vastava kiriku vastava aja jooksul leiab,» rääkis Herem ERRile.
Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes taastati 1995. aastal, kuid lõpetab eelarvekärbete tõttu senisel kujul tegevuse käesoleva aasta sügisel. Ametisse jääb vaid üks koordinaator.
Erinevalt psühholoogist on kaplan militaarkoolituse läbinud ohvitser, kes kuulub üksuse koosseisu.