Oma esimeses vabariigi aastapäeval peetud kõnes nimetas president Alar Karis ennast vaktsiiniusku endiseks teadlaseks, mittevaktsineerituid aga segaduses kaasmaalasteks, ning ütles, et kui viimased võivad lõpmatuseni kaaluda, siis valitsusele sellist vabadust jätta ei saa. Ta leidis, et piirangud, sh koroonapass, ei ole peale pandud meelevaldselt, vaid viiruse leviku tõkestamiseks. Samuti taunis ta kassiiride, arstide, politseinike ja ajakirjanike «ründamist».
Mõned lõigud president Alar Karise kõnest:
«Demokraatlikul maal on inimestel õigus meelt avaldada. Ka valitsuse poliitika vastu, sest meie kodanikel on õigus arvata, kuidas peaks riiki juhtima. Ma ei lepiks kunagi, kui võim üritaks võtta hääle oponentidelt. Kuid taunimisväärne on ka oponentide verbaalne või lauajuppidest kokku klopsitud võllapuu vastasrinnale.
Sama alatu on kassiiride, arstide, politseinike või ajakirjanike ründamine põhjusel, et nad teevad oma tööd. Sellist protesti ei mõista ega toeta ma iialgi, ei toeta ka enamik rahvast. Meil on teistsugune lastetuba.»
«Vaevalt meeldib meist kellelegi pandeemia ajal maskikandmine nagu ka kohustus hoida endaga pidevalt kaasas või küsida vaktsineerimispassi. Ent see kohustus ei ole meile pandud meelevaldselt, vaid niisuguse viiruse leviku tõkestamiseks, mis ei tarvitse ohustada igaüht, kuid ohustab paljusid, ohustab neid, kel on samavõrd õigus kaitsele kui meil enestel.»
«Kümned tuhanded, ka riskigruppidesse kuuluvad inimesed võivad lõpmatuseni kaaluda, kas vaktsineerida end või mitte, uskuda teadust või mitte. Sellist vabadust ei saa me aga lubada poliitikutele, kelle oleme valinud Eestit juhtima. Sest valitsuse töö on otsustada ja valitseda.»
