Leedu parlamendile on esitatud kaks eelnõu, millega tahetakse Moskva patriarhaadi kanoonilisse jurisdiktsiooni kuuluvalt Leedu õigeusukirikult ära võtta tema ajaloolised kirikuhooned ning anda need üle Konstantinoopoli patriarhaadi Leedu eksarhaadile, ehkki sellel on väga vähe liikmeid ja vägisi ära võetud pühakojad jääksid pigem tühjalt seisma. Samuti nähakse ette usuliselt ühenduselt tema staatuse äravõtmine, kui ühenduse halduskeskus on seotud sanktsioneeritud riikidega või kui selle tegevus ohustab riigi julgeolekut.

Eelnõud on esitanud Leedu erakond Isamaaliit – Kristlikud Demokraadid.

Üks eelnõu näeb ette Vilniuse Püha Vaimu kloostri, Jumalaema katedraali, Püha Paraskeva kiriku ja Püha Nikolause kiriku ning Vievise Jumalaema Uinumise kiriku äravõtmist Leedu õigeusukirikult.

Teine eelnõu lubaks usulised ühendused ilma jätta nende staatusest, kui nende halduskeskus on seotud sanktsioneeritud riikide, organisatsioonide või isikutega või kui nende tegevus ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda.

Samuti määratakse eelnõu kohaselt Konstantinoopoli patriarhaat Leedu traditsioonilise õigeusu kogukonna ainsaks esindajaks.

Õigeusklikud ei soovi Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla minna

Leedu õigeusukiriku juhid ja usklikud on selgelt väljendanud, et nad ei soovi minna Konstantinoopoli patriarhaadi alluvusse.

Vilniuse Püha Vaimu kloostri mungad ja Püha Paraskeva koguduse liikmed on teatanud, et nemad ei lähe Konstantinoopoli patriarhaadi alluvusse.

Samuti on teistel eelnõus nimetatud kirikute koguduseliikmetel kavas parlamendi poole pöörduda.

Vilniuse ja Leedu metropoliit Innokenti on juba pöördunud riigi juhtkonna poole ja väljendanud õigeusu kogukonna seisukohta, et kavandatavad seadused ei ole kooskõlas Leedu põhiseadusega.

Parlamendi õigusosakond: eelnõud on vastuolus põhiseadusega

Ka Leedu parlamendi kantselei õigusosakond leiab, et eelnõud on põhiseadusega vastuolus. Leedu õigeusukiriku varad ei kuulu nimelt Moskva patriarhaadile, vaid Leedus registreeritud juriidilistele isikutele, mistõttu nende võõrandamine on juriidiliselt väär.

Eelnõu ei osuta avalikule vajadusele, mis õigustaks vara arestimist, ega näe ette kahju hüvitamist õigusjärgsetele omanikele. Samuti kujutab õigusosakonna hinnangul koguduste vara üleandmine riigi valitud vaimsele keskusele, eriti kui need kogudused ei seo oma tegevust sellega, endast riigi sekkumist usuorganisatsioonide siseellu.