Assessor praost Marko Tiitus kirjutab ajalehes Eesti Kirik, et seoses 2024. aastaks kavandatud uue lauluraamatu heakskiitmisega avaneb võimalus ühtlustada Eesti luterlikus kirikus kasutusel olevaid jumalateenistuse kordasid.
Hetkel kehtib EELKs võrdselt kaks liturgilist korda, millest üks tugineb 1951. aastal Stockholmis ilmunud Agendale ja teine 2009. aasta Kirikukäsiraamatule.
«Seoses eelnevaga tegi piiskoplik nõukogu 2021. aasta suvel otsuse asuda koostama EELK ühtse peajumalateenistuse korra kavandit, mis lisatakse uude lauluraamatusse. Selle kavandi lähteülesande aluseks on «Kirikukäsiraamatu» (2009) missa kord, milles tehakse vajalikud muudatused selleks, et muuta seda võimalikult vastuvõetavaks neile kogudustele, kes peavad praegu jumalateenistusi «Agenda» (1951) alusel. Kavandatavate muudatuste näitena võib nimetada «Agendast» pärit algussalmide kasutamise võimalust jumalateenistuse alguses või usutunnistuse paigutamist kas jutluse ette või järele,» kirjutab assessor Tiitus.
«Oluline on nimetada, et nende kahe jumalateenistuse korra võrdlev analüüs annab tulemuseks tegelikult väga suure kattuvuse, mistõttu nende vastandamise alusel oleks mõistlikum taotleda ühildamist. Niisiis oleks ühtse peajumalateenistuse korra puhul tegemist mitte uue või veel uuema liturgia loomisega, vaid koosmeele ja ühtsuse taotlemisega praegu kehtivate liturgiliste kordade ja nende kasutajate vahel.»
Jumalateenistuse korraga seotud küsimusi on kavas arutada ka 2023. aasta jaanuaris toimuval vaimulike konverentsil, mille meelsus ja ettepanekud on Tiituse sõnul sisendiks piiskoplikule nõukogule kavandiga edasi töötamiseks.
«Uue lauluraamatu koostamine pakub meile ajaloolise võimaluse astuda pikk samm edasi oma kiriku ühtsuse suunas, ületada kunagised liturgilised erimeelsused ning saavutada olukord, kus peajumalateenistust peetakse meie kirikus ühtse korra alusel, mis loomulikult jätab endiselt võimaluse teatud valikuteks ja kohalikeks tavadeks,» leiab assessor Tiitus.
